Lugupeetud muusikasõbrad, Ameerika Ühendriikide plaadifirma Matemaatika on toonud teieni instrumentaalansambli Suur Suu uue teose pealkirjaga "Breemeni orkester". Nimetatud Saksamaa Liitvabariigi sadamalinnast inspireeritud plaat sobib nii kollektiivseteks tantsuõhtuteks kui ka sektsioonkappi paigutatud koduse stereosüsteemiga kuulamiseks...
Tänapäeva kõnepruuki naastes tuleb esiteks tõdeda, et tormakamate acidist nakatunud plaatidega tuntuks saanud Mathematics Recordings üllatab. Avapoole "Procedere" on justkui pikk intro Erik Satie valvsa pilgu all - tasapisi jõudu koguv silmatorkamatu biidiga klaveripala ei muutu siiski igavalt lounge'ilikuks. "Adlibitum" jätkab klaveriga, võttes sisse troopilisi salsa või cha-cha-cha elemente.
B-poolel töötleb eelnevat Hieroglyphic Being ehk Jamal Moss ägedama loopi ning jackiga. Hoogsalt algav pala jätab mulje, et Moss programmeeris ühe käigu valmis ning läks siis kohvi jooma, lastes masinal niikaua sama rada kedrata. Esimesed 30 sekundit oleks efektne kõll noortesaatele, kuid tervikuna kisub pala monotoonseks. Kokkuvõttes siiski hea ja tempokas kontrast esimese poole laidback-meeleolule.
01_compressed.jpg)
20081124
90ndate pakike Ebayst
Öeldakse, et Ebay algusaastatel võis sealt hea hinnaga leida üsna haruldasi asju, kuid nüüdseks on ostjate-müüjate teadlikkus tõusnus ja ajad muutunud. Kuid aeg-ajalt tasub sinna kiigata ning mõistliku raha eest mõned plaadid osta.
Seega viis uut-vana vinüüli. Esimesena rändas nõela alla 90ndate algupoolel tegutsenud Šoti plaadifirma Limbo ühe põhiartisti Gypsy 12-tolline. "Funk De Fino" on leebem hilisõhtuse house'i sugemetega rahulik pala, kuid teise poole "Varisuvia" rebib end maast lahti ning laseb valla acidi ning reipa progressiivse biidi. Järgmisena kaks plaati Berliini legendaarselt MFS-plaadifirmalt. Voov läks ajalukku "It's A Gas" nimelise palaga ning plaadi "Extra Power & Enjoyment" tuleneski ootusest, et tegu sarnase saavutustega. Paraku ei ole sellest midagi rääkida, vaid -10 pitchiga kuulates saab ettenähtud 45se kiiruse juures mingi elamuse. God's Braini toodang oli paremast puust ning andis sobiva annuse trance'i.
Kõige tehnolikum oli valikust Planet of Drumsi "Acid Over Manhattan" meeleoluka pildikesega Ameerika fotoarhiivist, mis tegi kõlavaid avaldusi acidi vallas ning sobitus hästi ühte ritta sama seeria teiste väljaannetega. M/S/O "Trax" on märgilise tähendusega, sest tegu minu esimese vinüüliga Pod Communicationilt. 90ndate alguses Frankfurdis tegutsenud leibel oli keskses rollis 14.11.1992 Helsingi Paasitornis toimunud reivil "Temple". Tookord müütas üks tüüp (võis olla omanik Olaf Finkbeiner) peol ka Pod'i plaate, aga eelarve ei lubanud temaga kaupa teha. "Temple'ist" kunagi pikemalt, niipalju kui meeles on.
Seega viis uut-vana vinüüli. Esimesena rändas nõela alla 90ndate algupoolel tegutsenud Šoti plaadifirma Limbo ühe põhiartisti Gypsy 12-tolline. "Funk De Fino" on leebem hilisõhtuse house'i sugemetega rahulik pala, kuid teise poole "Varisuvia" rebib end maast lahti ning laseb valla acidi ning reipa progressiivse biidi. Järgmisena kaks plaati Berliini legendaarselt MFS-plaadifirmalt. Voov läks ajalukku "It's A Gas" nimelise palaga ning plaadi "Extra Power & Enjoyment" tuleneski ootusest, et tegu sarnase saavutustega. Paraku ei ole sellest midagi rääkida, vaid -10 pitchiga kuulates saab ettenähtud 45se kiiruse juures mingi elamuse. God's Braini toodang oli paremast puust ning andis sobiva annuse trance'i.
Kõige tehnolikum oli valikust Planet of Drumsi "Acid Over Manhattan" meeleoluka pildikesega Ameerika fotoarhiivist, mis tegi kõlavaid avaldusi acidi vallas ning sobitus hästi ühte ritta sama seeria teiste väljaannetega. M/S/O "Trax" on märgilise tähendusega, sest tegu minu esimese vinüüliga Pod Communicationilt. 90ndate alguses Frankfurdis tegutsenud leibel oli keskses rollis 14.11.1992 Helsingi Paasitornis toimunud reivil "Temple". Tookord müütas üks tüüp (võis olla omanik Olaf Finkbeiner) peol ka Pod'i plaate, aga eelarve ei lubanud temaga kaupa teha. "Temple'ist" kunagi pikemalt, niipalju kui meeles on.
20081119
Unenägu
Silmatorkamatu majake Tallinna kesklinna läheduses, esimese korruse paaril aknal sildid "kasutatud riided" ja "20% soodsam". Astun sisse: pisike ruum, täis hilpe, siin-seal näha kasutatud lokitange, mängunukke ja muud pudipadi, mis lääne majapidamistes üle jäänud ning nüüd teisel ringil. Ühes nurgas ripub rida mantleid ning nende alt paistab mingi kast. Astun lähemale: hmm, mingid plaadid. Kükitan maha ning hakkan igaks juhuks sobrama: kuigi esimesed silma hakkavad artistid on Billy Joel, Sabrina ja Manowar. Sõrmed liiguvad kiiresti, tundub mõttetu kast olevat. Ja järsku: etiketilt on lugeda DBX, Losing Control. Tõepoolest, Peacefrogi all ilmunud kuldne klassik ehtsa minimalismi isalt. Peaaegu ideaalses seisukorras, near mint.
Ilus pildike, mida kas unes või ilmsi kujutavad ette miljonid plaadifännid. Et leiaks kuskil asjatundmatu poolt müüki pandud haruldusi, mis Ebays maksavad kümneid, kui mitte sadu dollareid. Tõmmata tõeline õnneloos.
Välistatud see ei ole. Mäletan, et kunagi läksin Tallinnas Vana-Lõuna tänava kaubanduskeskusesse, mille kõige tuntum asutus on Säästumarket. Peale leiva-saia ostmist põikasin läbi kohalikust plaadipoekesest, kus oli leida ohtralt säästuhindadega CDsid. Ja leidsin seal 100 krooni eest Synewave'i kogumiku, mida olin netist otsinud ja kaalunud juba palju kopsakama hinna eest tellida. Selline vedamine siis.
Ilus pildike, mida kas unes või ilmsi kujutavad ette miljonid plaadifännid. Et leiaks kuskil asjatundmatu poolt müüki pandud haruldusi, mis Ebays maksavad kümneid, kui mitte sadu dollareid. Tõmmata tõeline õnneloos.
Välistatud see ei ole. Mäletan, et kunagi läksin Tallinnas Vana-Lõuna tänava kaubanduskeskusesse, mille kõige tuntum asutus on Säästumarket. Peale leiva-saia ostmist põikasin läbi kohalikust plaadipoekesest, kus oli leida ohtralt säästuhindadega CDsid. Ja leidsin seal 100 krooni eest Synewave'i kogumiku, mida olin netist otsinud ja kaalunud juba palju kopsakama hinna eest tellida. Selline vedamine siis.
20081117
Die Blutleuchte - RUS ( Sähkö 018)
In English>
20081106
RETRO: Frankfurt Trax Vol. 1 (PCP 004) 8/10
Frankfurt am Mainis asus 90ndate alguses hardcore-techno tehas, mille konveierilt tuli hulganisti ajupuurivaid riliise kümnetelt artistidelt. Hiljem selgus, et kõige taga oli sisuliselt üks mees, Marc Trauner, kes vahelduse mõttes ei hoidnud energiat kokku uute ja uute artisti- ning leibelinimede väljamõtlemisega. PCP (Planet Core Productions) oli kõige pesa.
Samal ajal valdas Saksamaad suur hardtrancei laine ning kuigi PCP-leeri ja tränsivendade toodang erines üksteisest nagu öö ja päev, jõudsid ka Sven Väth, DJ Dag ja mõned teised ka PCP plaatidele.
Kõnealune esimene plaat legendaarsest Frankfurt Trax-nimelisest seeriast, mille kvaliteet lõpupoole, Sony märgi all avaldatuna, paraku langes. Industriaali ja hip-hopi mõjud on siin tuntavad ning ilmselgelt otsis PCP veel oma stiili. Kõige ägedama osa moodustavad boonustrackidena esitletud palad artistidelt Tres Hombres ja Free Base Factory, mis ehtsad FFMi geto hõnguga hip-hop jointid. Lindistatud live'ina legendaarses klubis Cooky's ning primitiivse aparatuuri ja ignorantse helitehnikuga. Kokkuvõttes energiline lo-fi, mis kohati meenutab Public Enemyt.
Samal ajal valdas Saksamaad suur hardtrancei laine ning kuigi PCP-leeri ja tränsivendade toodang erines üksteisest nagu öö ja päev, jõudsid ka Sven Väth, DJ Dag ja mõned teised ka PCP plaatidele.
Kõnealune esimene plaat legendaarsest Frankfurt Trax-nimelisest seeriast, mille kvaliteet lõpupoole, Sony märgi all avaldatuna, paraku langes. Industriaali ja hip-hopi mõjud on siin tuntavad ning ilmselgelt otsis PCP veel oma stiili. Kõige ägedama osa moodustavad boonustrackidena esitletud palad artistidelt Tres Hombres ja Free Base Factory, mis ehtsad FFMi geto hõnguga hip-hop jointid. Lindistatud live'ina legendaarses klubis Cooky's ning primitiivse aparatuuri ja ignorantse helitehnikuga. Kokkuvõttes energiline lo-fi, mis kohati meenutab Public Enemyt.
Tellimine:
Postitused (Atom)