Tobias Bernstrup - Midnight Blue (Falco Invernale Records 001) - 8/10

Rootsi multiartist on üks neist, kes ei lase rohtuda Apenniini poolsaarel 80ndatel sissetallatud rajal. Kolm meeleolukat sinisel vinüülil italolugu, millest kaks esimest järgivad, väikeste variatsioonidega, nimiloo temaatikat ja refrääni ning kolmas, "Into The Night" teeb plaadist EP. Tekstid on iseloomulikult primitiivsed stiilis "äike-päike". Taustajõud on korralikud: helimees Mark Verbos ning häält teevad Saralunden ja Miss Liz Wendelbo, kaks omanäolist Skandinaavia sireeni. Ümbrispaberi kujundust ei ole kunstinäitustel üles astuv Bernstrup teistele usaldanud, tulemuse võib ära raamida ning seinale riputada. Camp-faktorit ei saa eitada, sest ka Sparksi on siin tunda. Päris lõpuni ei saagi aru, kas "Midnight Blue" on väike iroonia, hommage italolainele või lihtsalt ühe veidriku järjekordne performanss.
In English

Samuli Kemppi - No One Can Hear Your Echo In Space EP ( Prologue 006) - 6/10

Samuli Kemppi on avaldanud paar toredat asja Pakkas-levyt nimelise leibeli all ning nüüd siis soomlaselt värsket kraami Saksamaalt. Karge ja otsekohene tehno, mis kannab endas vana kooli jälgi, seda eriti A-poole pala "Droning" puhul. Taustal kummitab Fuse ja "Substance Abuse", kuid 8-minutilise pala juures hakkab häirima see, et lugu algab ja lõpeb ühtemoodi. B-poole avab nimilugu, kus kergeid dub techno puudutusi, kuid tempo ei lange. B2 ehk "Joiku" jääb lahjaks, kuna sämplitud laplane on vaevu kuulda ning ei anna loole oodatud värvi. Wimme olnuks siin sobiv partner oma šamaanliku joigumisega. Kemppi uus EP eristub teistest tehnovaldkonna uudistoodetest oma karmima hoiakuga, kuid ei suuda vältida liigset monotoonsust.