DJ Jus-Ed vs. DJ Qu - Real House Music... (Underground Quality 027) - 8/10

Plaadi pealkiri väga innovaatiline ei ole, sama kehtib ka leibeli nime - Underground Quality - osas. Aga meie ees on nelja rajaga EP täis rütmikat deep house'i.
Qu on meisterdanud A-poole ning teeb avangu tehnolikult kajava palaga "Runwitit". See on tasapisi hoogu koguv minimalistlik trummilugu ning meenutab hiljuti vaadeldud Traversable Wormhole'i remiksi To Rococo Roti palast "Forwardness". Järgneb "All Across The Floor", perfektne kangas, mis ei vaja mingit triikimist ning kus lahedaid vokaalipisteid täiendavad hoogsad klahvikäigud ja pasunad. Midagi deep house'i paremast otsast ning A2 ongi EP kindel võitja oma jõu ja elegantsiga.

B-poolel kaks lugu Jus Edilt. Esimene neist, "Retrace Your Life" pakub toredaid sünditrumme ning hästivalitud akorde, millele lisaks kosmoselaevast tekkiv sahin. "Jusnotic" on plaadi kõige intensiivsem jupp, kus kuulda Plastikmani meenutavat helikopteri-bassikäiku ja laksavaid saunde, mis iseloomulikud FXHEi plaatidele. Ossa p...

Ei saa öelda, et see pole tõeline house-muusika. Kena muusikaline jutuvestmine deep house'i mõjudega Detroidist ja New Yorgist - seda leibelilt, mis sündinud Connecticutis. Jah, väga underground  see ei ole, aga quality osas võib nõusse jääda. Siiski, pole kindel kas vajan plaati kahes eksemplaris, nagu väidab soovitus etiketil.

In English>

Various - Kila Kola: Various Shades of Estonian Electronica (Umblu) - 7/10

Umblu uusim kogumik reastab juba paar aastakümmet pulbitsenud Eesti elektroonilise skeene tänaseid talente, kelle seas mitmeid vanu tuttavaid. Ümbrisel olevad lambad ei tähenda, et üllitis on sisult KLFi legendaarse "Chill Out'i" moodi; siin on ikka teised ning põhiliselt klubilised palad.
Alguses on unelevad ning lausa melanhoolsed helid: "Lovecool (LDB Rmx)" esitajalt Uncandy on hapra naisvokaali ning õhuliste süntidega ning Bisweedi "The Underwater Trip" on hõljuv kompositsioon rahulike keeltega. S.I.N. ja "Little Rene" mängib breakbeatiga. Järgnev, Prospecta "The Creation of the World" on nagu New Age'i kastis oma laundžiliku meeleolu ja eksootiliste häältega ning jääb kuidagi lahjaks.
Kali Briis ja "Beibe Beibe" keerab tempo üles ning pakub pöördes diskot mahedate bassidega, moondudes poole pealt hoopis teiseks, vokaalsämplitega house-palaks - ega ometi masterdamise käigus kaks asja kokku läinud?
Järgmisena kaks moodsamat lugu, kogumiku paremast otsast: "All Night Long" on grime'i näoga pala Raadžilt, mis pressib tõhusa energiaga edasi ning välgutab sub-bassi - meenutab kohati küll Rekidsi asju. Bakey Ustl ja "I Call You Fat" on linnahõnguline ja raske bassidel sõitev kraam.

Andrevski, Tallinna klubikangelane juba aastaid, näitab produtsendioskusi palas "Tarzan Call'", lennates huilgamisega ühelt bambuseoksalt teisele, saateks backspinid, analoogklahvid ja Detroidi hõnguga, mõõdukad biidid. L-OW' "What Would We Do" on mahe bassipõhine pala tantsivate ja laulvate inimeste rõõmsast seltskonnast.

Espirit & STM on tulnud välja ilusa ja parajas tempos electronica teosega, mis on kogumiku parimate seas. "Franctic Fruit" teeb keskel läbi armsa house'iliku meelemuutuse, kuid naaseb pala lõpupoole algsete rütmimustrite juurde.
Kreck laseb pala "Mictlantecuhtli" alguses kosta vilepillil, kuid järgneb metalne downtempo ringkäik sub-bassi seltsis. Qba ja "Sea Grip (Ajukaja edit)" on liipav ja piiksuv marsimuusika, samas kuiv ja loksuv, mis tiirleb ühe keskse groove'i ümber ja mille põhi meenutab veidi Speedy J "Pulloveri".
Seejärel Djerro ja "Keelatud sõprus" - võib öelda, et nüüd hoopis midagi muud. Erkki Tero pakub kihvti ja moonutatud eestikeelset, mehe-naise ebasobivast sõprusest vestvat vokaalosa, mille ujutab üle närviline ja käratsev disco funk - liiga-liiga lühike lugu, paraku!

Umblu Recordsi boss Raul Saaremets esineb seekord Ajukaja nime all ning "Jamaicawerk" on analooghõnguga Tallinna house, sündilainete ja kariibilike hõigatustega, nagu pealkirjast võib oodata.

Ja last but not least: "Lost is Speiss" ja Vaiko Eplik, kes küll flirdib  natuke elektroonikaga, saadab kuulajaile kosmoseroki tervitusi, pakkudes plaadi ühe kõrghetke.

Hea ja tasakaalus kogumik klubisse mõeldud paladega, mis tihti järgivad hiljutisi helitrende ja võiksid pakkuda rohkem uut - kuid nii mõnigi lugu on väärt meenutamist.

Helid>
In English>

To Rococo Rot - Forwardness Fridays EP (Domino 356T) - 8/10

Pole see miski muu kui üks eelarvamus, et juba aastaid tegutsenud To Rococo Rot teeb kammerlikku muusikat, mis sobib kunstinäitustele. Käesolev on nimetatud grupi esimene väljalase, mis mulle kätte on sattunud. Tuleb öelda, et isiklikku riiulisse tõi selle tähelepanek, et lisaks originaalile on sellel kaks töötlust.
A-poolel on "Friday" ja sellest West Green Rd Remix, autoriks dubstepi insaider ning Skull Disco kaasasutaja Shackleton. Pala hõljub kenasti kuumaastiku kohal ning lisab basse muidu üsna õhulisse meeleollu. Justkui ilmajaam, kus peened mõõdikud vestavad meile, millised päevad meid ootavad, kuid siis on kuulda kaugemalt kõuemüra ja keegi käratseb koridorides, enne kui ilmuvad uued helidekihid. Lugu on väga küps ja lausa teaduslik.
B-poolel "Forwardness", mida remiksinud Traversable Wormhole ehk NYC tehnoveteran Adam X, kes teinud sellest roomava, kuid käravama pala. Nuppe keeratakse kõvasti ning loobitakse efekte - muusika tantsimiseks külmas öös, lõõmava lõkke ümber.

B-poole lõpetuseks "Forwardness" To Rococo Roti enda esituses. Kuulda on moodsat elektroonikat, mida täiendavad akustilised helid, kitarrid ja kellad. See on palju rohkem indie kui ülejäänud kaks ja arvatavasti istub ToRRi fännidele.

Pole kõige lihtsam väljaanne, mida tuleb kuulata hoolega, et kõiki helikilde ja keerulisemaid rütmikäike üles leida. Siiski on selles pinget ning seetõttu igati soovitatav.

In English>

Kompleksi - [I Aint No] Lovechild / Moscow Nineteen Eighty (Lal Lal Lal 19) - 8/10

Selge see, et laulja polnud kõige säravam kooripoiss. Eriti palas "Lovechild" on tal viisipidamisega tõsiseid raskusi - aga see võib samahästi olla kaval maskeering, et käesolev seitsmetolline mõjuks võimalikult veidralt. Nimelt lauluosa eest hoolitseb Soome elektroonilise muusika skene taganttõukaja Erkki Rautio ehk pHinn, kes on ka
PhinnWEB-nimelise saidi looja ning Kompleksit nimetatakse selle "majaorkestriks". "Lovechild" on nagu varahommikune karaoke peale ägedat ööd baaris, kuhu on jäänud kõige kangemad, kuid mitte tingimata kõige ilusamad. "Moscow Nineteen Eighty" on puhevil ja lahedalt rulliv elektrolugu neile, kes mäletavad esimesi idablokis peetud olümpiamänge ja sõbralikku karu nimega Миша. Vokaal ja sõnad on sama napakad, nagu teisel poolel, aga Soome huumorist tuleb lihtsalt aru saada.
In English>

Cub - C U 1 (CUB 01) - 7/10

Sügavalt tume tükk, mis hakib meeli nagu giljotiiniga. See on 2010. aasta hardcore techno definitsioon: rütmikiirus ei tapa, kuid meeleolu on äärmiselt tume ja rõhuv. A-poole "C U 1"on otsekoheste metalsete biitide ja ebainimlike helidega spartalik teekond. Masinate kriisked ja kraapimised on ümbritsetud kajadest ja suminast tiine läbistamatu uduga, mis on kõikjal.
Teisel poolel on UST (pakun, et Ugandan Speed Trials) remix, mis ei ole põrmugi rohkem seeditav ning päikesevalgust ligi ei lase. Ekstrana on siin õõnsamaid trumme. Siiski, mõlemad pooled on üsna ühes rütmimõõdus ja sarnased. Natuke rohkem variatsioone poleks käesolevale tontlikule üllitisele halba teinud.
Sobib hästi samasse punti Ancient Methodsi ning uuemate riliisidega Downwardsilt. Tõeline masinate mäss, mis nähtavasti algatatud Saksamaal. Kes teab, äkki on see Jay Ahern, kes võtnud tõsiselt ette kõuetehno.
In English>

Low Limit vs Lando Kal - The Golden Handshake EP (Numbers 1) - 8/10

Lasermõõkadega varustatud sellide heitlus, kummagi päralt üks pool. Low Limit armastab rämedamat elektro ja dubstepi segu, trikitades rütmi ja eri löökriistadega. Kõik kolm pala pulbitsevad nagu Tuhala nõiakaev, vana kooli fännid ümberringi nõusolevalt noogutamas. "Where You Been 7.0" on tõsine energiapomm, mille kokkumeisterdamisel pole ära põlatud keemilisi biite ning tõsist getohõngu. Natuke nagu Modeselektor ja Puppetmastaz omavahel jämmimas.
Lando Kal on leebem, uskudes house'i ja murtud biitide maagilisse koosmõjusse, seda eriti esimes palas. Järgnev, "Exotic Jesus" võiks olla dubstep symphony defineerija. Lõpus kukutab tempot "Fuzzy Ankles", mis on salapärane ballaad masinate esituses. Kui eksperimendi mõttes kuulad seda 45se kiirusega, siis on muidugi hoopis teine lugu .
Kokkuvõttes natuke heitlik ja kohati ülepaisutatud uue leibeli esimene väljaanne, mille kujundamisega on keskmisest rohkem vaeva nähtud. Vanade võtete kombineerimisega toob see siiski uusi tuuli.
In English>

Ed Solo / JFB - Age Of Dub / Resident Evil (Sludge 001) - 7/10

Bruno Sanchioni ja Giuseppe Chierchia laotasid 90ndate alguses maailma tantsupõrandatele lummava trance-hümni, mis kandis pealkirja "Age of Love", samanimeliselt artistilt. Selle eri singliversioonide maht võistleb juba biitlite mõnede paladega.
Mälestused ärkavad ellu Sludge-nimelise leibeli debüütplaadil, mille A-poolel on "Age of Love'i" bassiversioon. Eddie Bickley võtab endale "Age of Dubi" autorluse au, ilma et viitaks kahele itaallasele. Isegi vaiguste kõrvadega tegelane saab aga aru, et tegu on klassiku remixiga, mitte isegi tõsise sämplimisega. Aga pala on nauditav - vanal põhjal pulbitseb kõmisevaid basse tonnide kaupa ja vintage-meloodia kannab kaugele.
B-poolel jätkub bassimootori podin. "Resident Evil" on küll rohkem dubstepilikus võtmes ning retro hip-hopi sämplitega. Jõudu on kõvasti ja paneb tallad läikima.
Puht subjektiivselt: B-poolele sobinuks võrdluseks ning vanade aegade auks "Age of Love'i" originaal, see andnuks põhjust paar pügalat kõrgemateks punktideks.
In English>

RETRO: Various - Privileged Frames For Reference (V/Vm Test Records 0002) - þ/10

Minge tagasi, hoidke eemale - nad kõik tuleb ühiskonnast eristada, sest see pole muusika. See on terror. Ja see on error. V/vm on nagu sajavatine pirn, mis tõmbab ligi kõige kummalisemaid putukaid. Põrgulikud parasiidid ja maniakaalsed mardikad murravad kuulmekäikudesse ja kraabivad oma karvaste koibadega sinna seintele „V/vm oli siin“. Pärast und ei tule.
Alien Porno Midgets ja „High Altitude Over Hawaii“ keerutab hularõngast, kuid Japanese Industrial Agents oma oma metal hopiga kuulutab ette, mis on tulemas. Oleg Satichenko „Emissions From Reactor Room 17“ on hullunud müraorgia Tšernobõli episentrist, mängides eri sageduste ning inimliku talumisvõimega. „Clean“ on Mild Man Jani raske drone'i taustal üleskruviv kübertants ja peale tulnukate vestlust lõpetab A-poole reipam laptopimuusika Brioche Kretzaalilt, mis on teatud Rephlexi mõjudega.
B-poole avab mürarikas breakbeat, millele järgneb Sherpa „Expedition“: mitte muusika, vaid seisund oma tontlike kõnekatketega ning helidega, mida annab endast välja kosmosepraht. Enne lõppu tõmbab Mild Man Jan, kes pole sugugi mitte leebe mees, pöörded üles, enne kui põhjaliku raputuse läbiteinuna saab sfääriliste helidega asjale joone alla tõmmata. Uhhh...
Plaat on aastast 1996, kuid nagu eilne.
In English>

ARHIIV: HUH 2003 - Rajaleidja, Scion, Auxmen, Rob Rowland

Sissekanne aastate tagant: 1. oktoobril 2003 Tallinnas toimunud HUHi kokkuvõte - Saksa ekspordiversioon.
Etwas angestaubtes aus dem Archiv- eine Zusammenfassung für unsere deutschsprachigen  Gäste von der tollen HUH-Party am 1. Oktober 2003 in Tallinn.

Das Von Krahl-Theater in Tallinn ist eine Brutstätte der gewagten Ideen und damit erfüllt mit frischer Kulturluft. Im Oktober 2003 wurde es zum Schauplatz des Musikfestivals HUH (Hea uus heli, www.huh.ee). Neben zahlreichen Lokalhelden waren Auxmen (Detroit), Rob Rowland (Dublin) und Scion (Berlin) eingeladen - die letzteren dank der freundlichen Unterstützung des Tallinner Goethe-Instituts.

Im Hauptsaal hat vor dem Auftritt der Berliner estnischer Act RAJALEIDJA für dubbige Stimmung gesorgt und schon zahlreiche Leute zum Tanzen gebracht. Basic Channel-Einflüsse waren bei ihm klar zu hören.

Gäste aus der Hauptstadt Deutschlands, unter Namen SCION, haben mehrere Stücke aus dem Basic Channel /Chain Reaction-Rückkatalog vorgespielt, wohl inspiriert von ihrer Platte "Arrange and Process Basic Channel Tracks". Es ist schon ausser Verdacht, dass der Berliner Hardwax-Umfeld ein Wegbereiter in Sachen elektronischer Musik ist. Teils konnte ihr Auftritt fast die Tiefen des Pazifiks erreichen und man spürte Kapitän Nemos Geist im teutonischen, bassinfizierten U-Boot herumzuschlundern. Ohrenschmaus schlechthin. Fast regungslos sind die beiden, Pete und René, während des dreiviertelstündigen Sets dagestanden und kraftwerkmässig pure Publikumsverachtung herausgestrahlt. Der Act hat Technik gut beherrscht, das dem Publikum sehr angetan hat, obwohl es von den Musikern kaum verabschiedet worden war.

AUXMEN war der Höhepunkt des Abends. Ohne Zögern haben zwei schwarze Detroiter, Keith Tucker und Blak Tony, sich an die Arbeit gemacht und die Masse mit Parolen wie "no more standing at the wall, everybody dance" angehetzt. Und es war ein Body-Dance. Mit einer Mischung aus 313-Klassikern (u.a.von Juan Atkins) und eigenen Stücken haben die AUXMEN eine Führung durch die Ursprünge und die Gegenwart der Elektro-Musik veranstaltet. Als krasser Gegensatz zu vorausgehenden Deutschen haben die beiden Amis viel Wert auf die Show gelegt, wobei die Leute, die auf etwas verträumte und sphärische Klänge, die auf einigen Tucker-Produktionen zu finden sind, gehofft hatten, sich täuschen mussten. Die Bässe donnerten im Saal herum, Black Tony hat ständig sein Mikro mit Kampfgeschrei belästigt und Tucker's Stimme kam nur durch ein Vocoder zum Vorschein. Der Saal rockte wie beim Black-Sabbath-Riot.

ROB ROWLAND, der Labelchef der D1 Records aus Dublin, konzentrierte sich in seinem Auftrifft auf den simplen Techno-Rhythmen nach dem Geschmack der Jeff-Mills-Anhänger. Harte Beats und viel Krach hat die Party gen Morgen geführt.

Mr Raoul K - Mystic Things (Baobab Secret 1002) - 8/10

Côte d'Ivoire'ist pärit Raoul K oma plaadifirma ajab aga uusi võrseid. Kui Baobabi esimene, "Le Cercle Peul" aastast 2008, oli rahulik tribal house, siis seekordse näpuharjutuse A-pool on raju voodoo. Rohkem industriaal kui house, meenutades Jamal Mossi äkilisemaid produktsioone. Lopazzi toel valminud nimiloost paiskub nii hullunud sünditrumme, rahvapille kui ka kurjemaid bassikäike. See pole džungel, see on Abidjani öine südalinn.
B-poole "No Food No Groove" on hoopis teine lugu. Vähemalt algus, mis tervitab malbemas peomeeleolus Lääne-Aafrika keel- ja löökpillidega, kuid seejärel tempo tõuseb, helipilt muutub teravamaks ning sõnumiks on "uhudu-uhudu-uhudu". Korraks kummardus "Los Ninos de la Parque" poole. Kõik kokku kaasaegne hämar hüpnootika.
In English>

Various - Pomegranates (Finders Keepers 29 LP) - 7/10

Mohammad Reza Pahlavi ajajärk Iraanis jõudis lõpule 1979. aastal. Võimu haarasid ajatollad, kes hakkasid hoolega lääne mõjusid tõrjuma, naisi kinni peitma ja nüüd MHRisid valmistama. Selliseid stereotüüpe pakub meile (lääne) meedia, võta või jäta. Ühesõnaga, šahhi pagemisega sai pidu läbi, sõna otseses mõttes. Sellest, milline pidu see oli, annab ettekujutuse popmuusika ajaloolistelt pööningutelt ja keldritest parimaid palu avastava plaadifirma Finders Keepers kogumik pärsia 60-70ndate aastate funkist ja popist.
Maailma kõige segasemaid psühhedeeliaretki ning kosmosediskot ei tasu siit oodata. Eksootilise auraga, kuid siiski lääne analoogidele lähedalseisev pop- ja estraadimuusika on valdav, kuid parimad palad liiguvad veidramatel radadel. Nii nagu nentisin hiljuti Masinamusas Iisraeli võitluslaulude kohta, on ka siin põhitegijad naisterahvad. Parva hüsteerilisevõitu kõnelaul „Mosem-e Gol“ toob meelde rai kuninganna Cheikha Rimitti.
Sulnis neidis nimega Googoosh (pildil põlvedega) astub üles kolme meeldejääva palaga: „Talagh“, „Bemoun Ta Benouam“ ja „Gol Bi Goldoon“, neist esimesest sööbib lisaks vokaalile meelde lummav basskitarr ning viimane on jällegi muretu lõõritamine. Zia esindab rahvalike mõjudega meestekollektiivi. Kogumiku koostajad on teinud tubli tööd ning toonud kuulajani Teherani moodsa ajajärgu, mis võis olla sama cool ja hip kui Londonis või Pariisis - kui mitte isegi rohkem. Lisaks on väljaanne ilusa kujunduse ning sisuka infolehega.
In English>

Juju & Jordash - Juju & Jordash (Dekmantel 002) – 8/10

90ndate lõpus Haifas tutvunud, kuid nüüd Amsterdamis pesitsevad Juju ja Jordash on valmis saanud esimese kauamängiva, mis on kirju nagu juudi turg.
Alustuseks "Deep Blue Meanies“, bleepi ja tõsisema house’i varjundiga lahedalt kulgev hittlugu. Järgnev „Jugdish“ on vägagi erinev: otsib sissepääsu chill out-tuppa ning näitab autorite juuri Lähis-Ida instrumendikatkete ja klaveriklimberdusega. B-pool on tervikuna meloodiline deep house hoogsateks hilisõhtusteks klubihetkedeks. C-pool on kõige tormakam. Kobrutav helidemeri, mis krutib pinget ja loob eufoorilist meelolu; energiat pritsib kahele poole. „Dirty Spikes“ pakub ekstra trumme ning "Jazzy Trance" saksofoni. D-poolel rahulikumat, kerge acidi varjundi ning juhusliku trompetiga („Niks“) voogavat toodangut.
Looming maailmakodanikelt, kes pole unustanud lapsepõlve klaveriõpetajat ja muhedat rahvapillimeest, kuid on endasse ahminud põnevat nii siit- kui ka sealtpoolt Atlandi ookeani. Tubli tükk Gal Anerilt ja Jordan Czamanskilt.
In English>

RETRO: Various - Songs of the War and Victory (CBS S 63124) - 6/10

Made in Israel ja lauldud heebrea keeles 60ndate lõpus. Sõjalis-patriootliku maiguga üllitis, sest 1967. aastal toimus Kuuepäevane sõda ning laulude pealkirjadest leiab selliseid ühemõttelisusi nagu "Nasser ootab Rabinit", "Läbime väina", "Võitjale" ning kaks pala esitab orkester nimega "Reservväelased". Yoel Danilt ja tema triolt on lugu "Sharm-A-Sheikh", mis viib eestlaste mõtted kohe päikesele ja rannale, tänapäeval küll Egiptuse poolt pakutuna. Kui jätta kõrvale Mike Bursteini kupleed, mis mõlema poole avalugudeks, siis tegelikult sisaldab plaat meeleolukat estraadimuusikat, kui nii võib öelda.
Plaadi võitjad on sarmikad ja mõnusa tämbriga naisvokalistid nagu Osnat Paz ja eriti Geula Gill (pildil); viimase "Kuldne Jeruusalemm" ongi LP parim. Kokkuvõttes on "Songs of..." ajaliselt ja geograafiliselt kauge üllitis, kuid pakub avastamisrõõmu ning sobiks uuesti välja anda Finders Keepersil või mõnel teistel ajaloos sobraval plaadikompaniil. PS: tõlkisin lugude pealkirjad ilmekuse mõttes eesti keelde, kuigi ümbrisel need inglise (loomulikult ka heebrea) keeles.

Jeff Mills - Untitled (Something In The Sky 002) - 9/10

SITS 002 on erakordne väljaanne. Esiteks on see esimene Millsi plaat, mis peale kümneaastast pausi (eelmine oli "Metropolis") minu riiulisse jõuab, kuigi tema Axise, Puropose Makeri ja Tresori varasem kataloog on hästi esindatud. "The Purpose Maker EP" ja "Waveform Transmissions Vol. 1" ajavad endiselt kananaha ihule.
Teiseks ongi käesolev erakordselt hea plaat. UFO-teemaline teos, mis uut leibelit arvestades on osa laiemast kontseptsioonist. A-poolel on millsilik perfektselt kalibreeritud reaktiivtehno, mis paneb maavälised olendid kõrvu kikitama ja on ajakohane ka 2110. aastal. Mõlemas loos paras annus õhulisust ja vanameister vormib mateeriat ettevaalikult, natuke distantsi hoides.
B-poolel on rohkem vanakooli dramaatikat, paraku täidab esimesed 50 protsenti sellest väheste variatsioonidega loop. B2 võtab tempot alla ja muudab rütmi, kuid downtempo üritused mässib endasse energiline sündigruuv a la 1992.
Põhjalikumalt mõeldes on kordustele ja tuttavlikele helidele-efektidele rajatud üllitis üsna tavaline. Kuid Mills on suutnud sellele luua tema parimatele päevadele omase õhustiku ning paneb tõepoolest taevakaarele piiluma, ega ometi siiski...
In English>

M. Pittman - Erase The Pain (Fit 001) - 7/10

Marcellus Malik Pittman on üks Detroidi uuema süvahouse'i suurtest, kõrvuti Dixoni, Wilhite'i ja Parrish'iga, teate küll. A-poolt täitev avalugu on sobiva pealkirjaga, sest mida edasi, seda tüütum ja valusam see tundub. Karussellina käiav monotoonne groove, mis järgib eelpoolnimetatud koolkonna esteetikat, kuid on jõuetu, nii et ei pane kulmugi liigutama. Pöördel kõigepealt "Sync", mis palju teravam - metalsele biidile rajatud, aga samas laisavõitu harjutus, mis jääbki kummitama. Lõpetab "Illa 5 Ela", mis nii mahe-mahe jazzhouse ning ootab aegu, mil kannatab jälle veiniklaasiga terrassil istuda. Teine poolaeg päästab mängu.
In English>