Herpes Ö DeLuxe - Kielholen (Hinterzimmer 01) - 8/10

Seekord ei tule Šveitsist juustu ja šokolaadi, vaid hõõguvat terast ning sosistavaid murueitesid - Hinterzimmer Recordsi esimesel väljaandel.  Plaadifirma asutajad Reto Mäder ja Roger Ziegler on võtnud kampa grammofoniinstrumentalisti Christoph Hessi (Strotter Inst.) ja veel kaks muusikut, et panna kokku album julgemale kuulajale ning hämaramale tantsupõrandale.
"Fern der Hoffnung" alustab närvidele käiva vekkeriga ning seejärel on  omal nahal tunda hüpnootiliselt roomavat esoteerikat, mis on maitsestatud loodussõbraliku jutuvestmise ning metronoomiliste trummilöökidega. Vihmapiisad ning orkestraalsed helinäpped annavad tooni rahulikus teoses "Funkenflug", enne kui albumi ägedaim pala "Tief Unten" laseb valla väändunud helidega psühhedeelse kaose, kus luuüdini on tunda Strotter Inst.'i piinatööd oma modifitseeritud turntable'itega. Justkui oleks sattunud lõksu maa-aluses kaevanduses, kus ainsaks kaaslaseks hullunult tärisev suruõhuhaamer.
Raevuperiood saab läbi ning "Ruhig stellen" mängib eksperimentaalsel moel inimhäälte ja helijuppidega, nii nagu ka "Im Moos" - mõlemad on leebemad avastusretked heli sügavustesse. "Boiled Rice" on kõige minimalistlikum pala, kus tunda maailmaruumi ääretust ning kosta ekslevast kosmosejaamast nõrguvaid jõuetuid signaale. "Nichtsdestotrotz'i" esimene minut on vaevu kuuldav, kuid siis saabuvad nõrgad sahinad, aegamööda jõudu koguv abstraktne müra ning hiiliv drone. Muljetavaldav etteaste.
CD ilmus jaanuaris 2007.
In English>

The Psychic Stewardess - Spiritual Foundation (Strange Life Records 037) - 7/10

Nagu istuks oma lemmikkohvikus, mille menüü on pähe kulunud, kuid naudid endiselt tuttavat õhustikku ning neid magusaid koogikesi. Sest plaadifirma ja autor ütlevad ära, mida oodata. Strange Life Recordsilt järjekordne CD-kõrvetis, kus Smackost meenutavad lendlevad-keerlevad retrosündid oma selge kontseptsiooniga, kaasa arvatud autori identiteet. Psychic Stewardessi tutvustuses seisab, et ta on "osalise tööajaga stjuardess ning selgeltnägija Kalifornia kõrbelinnast Palm Springsist", kuid kas tõesti usud seda? Tegelikult jällegi leibeli boss hr Wolfers ehk Legowelt uue pseudokaga ning isegi vähemtaibukamad detektiivid tunnevad ta käekirja ära. Kui Wolfersil õnnestukski lõpuks avaldada plaat, mille autor on tõepoolest traktoristist ja lendavate taldrikute uurijast Antarktika elektroonikaartist, siis vaevalt seda keegi enam tõe pähe võtab.
Tipp-topp avalugu "Frosty Wings" on üleloomulike jõudude teemaline keskmise tempoga kompositsioon ning purunenud meeled luuravad ka palades "Telepathic Synthesis System" ja "Ghost Apparitions". Veidi ambientlikult kõlavad "Night Service" ja "Paranormal Section" sobivad endassevaatamise hetkedeks.
Minu lemmik on reipalt tiirlev "Falcon Watch", millel on klubipotentsiaali, nii nagu plaati lõpetaval "Green Lands'il" ja õõnsavõitu lainetusega algaval palal "Detroit - Rainbows Of Darkness", kus biidi ilmudes tekib veidi Motor City tunne, mida ümbritsevad ikkagi saagivad sündid.
In English>
Frosty Wings

T++ - Wireless (Honest Jon's Records 49) - 10/10

Ausalt, siin on vägev kandidaat 2010. aasta parima plaadi tiitlile. Torsten Pröfrock, ein Berliner ja Hard Waxi ostupoole juht, rändab siin suurte maadeavastajate, kapten Cooki või sir Livingstone'i jälgedes, kartmata uusi sihte sisse raiuda. "Wireless" on hübriid erinäolistest rütmi- ja trummikompositsioonidest ning väänatud helijuppidest, mis pärinevad kohtadest, kuhu keskmine maksumaksja ei julgeks kunagi minna. Plaat on viimane, mille Pröfrock meisterdas valmis pseudonüümi T++ all ning see on nagu uurimisretk kohtumaks tundmatut päritolu ning etteaimamatute kavatsustega olenditega.
Kaootiline ja mitmekihiline plaat ei anna hetkekski asu ning käib peale intensiivsusega, mida pole elektroonilises muusikas tükk aega tunda olnud. Avaloos "Cropped" on pearollis manipuleeritud kõnekatked Ida-Aafrikast, mis põimitud kobrutavasse-klõpsivasse perkussiooni. Hiilivad etnoinstrumendid ja hullud rütmisõlmed on määravas rollis palas "Anyi" ning "Voices No Bodies" mulksub omasoodu nagui T++ varasemad üllitised enda leibelil Erosion. "Dig" on täidetud robotlike helidega ning voolitumate rütmikäikudega, mis on rajatud moondatud häälekatketele.
T++ harrastab helieksperimente, ilma et langeks raskestimõistetavasse abstraktsionismi. Sügav ja uuristav plaat, mis läheb palju kaugemale kui viimasel ajal massiga löövad dubstep-asjad. Jumalik.
3. juuni seisuga oli üks plaat veel Rahva Raamatus (Viru Keskus, Tln) alles.
In English>

Various - The Soft House Experience Vol. 1 (Mathematics 038) - 8/10

Midagi ilusat ja suvekuulutavat Chicagost. Soulomoni "Low Low's Odyssey" (LOWLOW Remix) on helge, kuid samas hoogne sünteetiline house. Aparaadid helisevad ja mahedad helilained paiskuvad üksteise sabas taevalaotusse. Meloodiline jutuvestmine kangelastest, kes on seilanud meredel ja hõivanud kaugeid maid. The Exaltics ja "Moments In Time" vajab 33se kiiruse asemel 45, kui sulle just ei meeldi laisalt lohiseva biidiga kraam. Palas on rohkem tunda basse ning kerget kosmilist hõngu, mille saateks kuulikindlad deep house'i elemendid.
Florin Bücheli päikeseline "Stargazer" katab B-poole romantilises meeleolus keelte ning klahvidega. Liechtensteini esimene elektroonikaartist on Mathematicsil välja andnud juba paar säravat EPd, seda nime all Contra Communem Opinionem.
Järjekordne tasemel üllitis Tuulise linna plaadifirmalt, kes suudab perfektselt siduda rütmi ja meloodiaid. Pole just vapustav plaat, kuid kena ja sõbralik.
In English>
Soulomon - LowLow's Odyssey by soulomon