Madteo - Sinister Ministers (Meakusma 002x) - 8/10

Eelmisel südatalvel ilmunud plaadi muusika on nagu kõrbeviirastus. Mõtled, et astud paar sammu ja haarad sellest kinni. Aga ei, lipsab eest, ei anna kätte. See ongi Madteo stiil: lihtsaid lahendusi ei ole.
Kasvõi rütmitihedus, millega pole liialdatud: "Made Off" ongi mitmes netipoes keeratud 45 peale ning ärritavalt aeglase biidiga on ka "Sheepdipping" - põhjust pitchinupuga mängimiseks on küll ja küll.
Viies palas valitseb sügav ja tumedakõlaline electronica, kus A-poole tõsiste inimhäälte najal tekib akadeemiline tunne - nagu oleks sattunud sarvraamidega psühholoogiaprofessori loengule. Leidub kerget melanhooliat ("Delphic Sophistic"), aga minu valik on hakitud bassiga ja pinges "Deliverance", mis põgusalt meenutab dub technot....mnjah, tõesti põgusalt. "Do What U Do" on hip-hopi näo ja teoga lõpupala, kus abiks MC Sensational.
Eelkuulamisel netis jättis väga hea mulje, kuid grammofoni tuli käiata mitu korda, et jõuda selgusele, et "Sinister Ministers" on päris hea plaat, vaatamata mõnedele kulunud käikudele.
Belgia Meakusma plaadifirmal tasub silma peal hoida: kogumik "Rüts" oli tõhus avalöök, järgnes mh Terrence Dixon ning viimati discosse kalduv [sic!].
In English>
Madteo "Deliverance"

Tresorilt uut vana

Tresori vabrikuaknad säravad jälle ning plaadipressid undavad. Leibeli uudistoodangut on viimastel aastatel vähe kuulda, kuid niivõrd soliidse kataloogiga võib vabalt vanu asju üles soojendada.
Ette on võetud tõsised klassikud Detroidist, nagu näiteks Jeff Mills, kellelt taasavaldatud mõlemad "Waveform Transmissionid" pluss veel rida singleid, ja Robert Hood ("Internal Empire). Drexciya, kelle plaatide taga ilutseb netipoodides krooniliselt out of stock, on esindatud kahe albumiga. Kuulasin just täna "Neptune's Lairi", mis on ilus ja sügav electro.
Bam Bami "Where Is Your Child" on suurepärane acid house Chicagost ning techno puhast jõudu näitab Joey Beltrami album "Places". Lisaks veel Matthew Herbert, Surgeon, Neil Landstrumm jt.

Vahatöötlus Berliinis, Kariibi mere roogadega

Olen elanud teadmises, et Tallinnast on otselend Berliini. Aga võta näpust, tänase seisuga ei ole. Kes aga peaks sattuma iga kuu viimasel pühapäeval Saksamaa pealinna, siis dubiliku techno ja muude sügavamate saundide fännile sobib Kreuzbergi linnaosas toimuv pidu Wax Treatment.
Kohal Kariibi mere köök, aga lisaks (või eelkõige) artistid ja DJd Hard Waxi sõpruskonnast. DJ Pete ja Mark Ernestus on sagedased külalised; sel pühapäeval on laval ka näiteks Shackleton. 31. oktoobril hakkab kehtima talveaeg, mis annab pidutsejatele ühe tunni "lisaks".
Kes kohale ei jõua, saab mõnu ürituse veebilehel rippuvatest podcastidest, mida olen järjekindlalt alla rebinud. Sügav-sügav ehk diip-diip.
http://waxtreatment.de/

R e t r o: C-Tank - Nightmares Are Reality (Overdrive 030-12 - 1993)

C-Tanki läbikuulamine on osa viharavist. Nii nagu "Clockwork Orange'i" vägivaldset Alexit prooviti tervendada, sundides teda filmijõhkrusi vaatama. See 1993. aasta plaat võib aidata pingeid võita, kuid pärast on läbivasardatud karbonaadi tunne.
Parim on nimilugu, mis algab kurjakuulutavalt uluva tuule ning lahingumüraga, mattudes peagi brutaalse kickdrumi alla. Lapsikud sample'id õudusfilmist Evil Dead on üleliigsed, kuid muidu, anna aga minna.
"House Hallucination" ristab omal moel house'ilikku groove'i ning hardcore'i - kes julgeb, see proovib. Omajagu on tuima tagumist ("Air Bounce", "The Rave Zone"), kuid tigedalt urisev "Tank Trip" näitab plaadi kompromissitust ning "Montonicus" lõikab sisse acidit. "Biolunch" paneb mõtlema, et grammofoni pitch control võiks veel rohkem miinustesse ulatuda.
Overdrive oli 90ndate esimesel poolel Saksa raskema techno suurvabrik, mille toodang kõikus primitiivsest toksimisest monumentaalsemate ettevõtmisteni - seda esimest oli küll rohkem. Oma üllatuseks avastasin, et Andy Düx hoiab labelit endiselt püsti - seega juba üle 20 aasta.
In English>

R e t r o: DJ Sneak - Blue Funk II (Relief 722 - 1995)

Rongiga on mõnus sõita, arvas DJ Sneak ning pühendas 1995. aastal "Blue Funk" seeria plaadi raudse tee sõpradele. Härra Sosa ei liikle suslaga, mis turistidele Šveitsi mägimaastikke näitab, vaid hobujõududest pakatava Kesk-Lääne kaubarongiga. Plaadi ilmumise järel ütles autor, et sai inspiratsiooni Farley "Jackmaster" Funkilt, kes põimis acapella rongimüra oma DJ-mixidesse Chicago raadios.
Technolik "Runaway Train" on ülevoolavalt perkussiivne ja tulistab nagu automaadist. Lemmik on "Purple Haze" - monotoonne, jõulise rütmi ja trummielementidega pala, mis teeb ehtsat rongi häält. See on kõige lähemal Chicago 90ndate keskpaiga hullukstegevalt minimalistlikule, aga samas karmile soundile. Tüütu huilgamisega "Jumpin' Jacks" kõlab booty-house'i moodi ning valiku viimane - "Last Stop - All Aboard" - teeb kerge sammu deep house'i poole.
DJ Sneak on olnud kõrgelt tasustatud külaline lugematutel jetsetist kubisevatel pidudel, kus voolab Krug ja Mumm. Kuid 90ndate keskel oli ta üks neist vihastest Chicago produtsentidest, kes tantsupõranda leegitsema panid. Paraku andis juba "U Can't Hide It From Your Bud" selgelt märku, et toimub muutus ja mitte paremuse poole.
Plaadi avaldanud Relief Records on särav peatükk Chicago house'i arengus ja traditsioonide elushoidmises, kuid see on omaette teema.
In English>

DJ Sneak "Purple Haze"

Black Cow - Mojito / Toni The Lefty (Black Cow 003) - 7/10

Zootehnikas Black Cow kodus ei ole: etiketil olev sarviline elukas on kuraasikas pull, mitte lehm. Aga see möödaminnes, sest muusikaprojektina on "Must Lehm" asine. Stiili poolest liigitub Jaapani päritolu seitsmetolline kategooriasse soul funk, mille pooled on väga erinevad.
Rohkem funk on laisalt mulksuv rütmiharjutus "Mojito" oma vihisevate süntide ning vokaaliribadega. Soulikas ja ladina meeleolus "Toni The Lefty" manab silme ette kikilipsudes vokaalrühma ning läikivad pasunad Acapulcos. Formaadist tingituna lühikesed, aga sümpaatsed lood.
In English>

Black Cow "Mojito"
Allikas: www.lighthouserecords.jp
 

Marco Bernardi - Ist Das (Dirty Planet 003) - 10/10

Nüüd hoidke kinni, läheb sõiduks. Kõigepealt "I Feel The Lies", mis viib ajamasinaga acid house'i aastatesse. Mulisev ja matsuv, 80ndate Chicago parimate kaanonite järgi konstrueeritud pala, kus sõnu seab Keith Tucker vanast electro koolist. Vinge, Aux 88 ninamees täiesti uues rollis.
Järgneb Exiumi remiks teemal "Giro", mis on minu meelest 2010. aasta parim technolugu. Millsilikult kõlisev ja tumedalt müdisev 4/4 arranžeering on erakordselt hea. Minu esimene kokkupuude oli Exiumiga 2006. aastal, mil neil tuli välja  "Unemotional" - kes pole veel hispaanlasi veel avastanud, on aeg.
"Msry" on jälle teisest puust: kergelt lohakas, kuid eelmistest lugudest mahedam akordide ja keelte harmoonia. Põhi on technolik, millel serpentiinidena lendavad groove'id. Ilus ja jõuline. "Giro" originaalversioon on kosmiline electro, kus sündid lõõritavad täies ilus ning robotihääl räägib oma lugu. Intensiivne lõppakord.
Plaat on nii mitmepalgeline, et kõlab nagu kogumik. Glasgow mees on võtnud küll kampa Tuckeri ja Exiumi, kuid lõppude lõpuks on see ikka tema looming. Sekundikski ei hakka igav, suurepärane!
Marco Bernardi - Giro (Exium remix)

Delta Funktionen - Setup One: Decorum (Ann Aimee 11) - 8/10

Plaadifirma Delsin kontoriukse kõrval võiks olla messingist silt "Detroidi konsulaat Amsterdamis". Ann Aimee on  Delsini tütar, mis idee järgi pühendunud intellektuaalsemale toodangule ning jagab "emaettevõtte" väärtusi.
Delta Funktioneni uusim kaldub tantsupõranda suunas ja pole sugugi mitte mõtlikeks hetkedeks. Detroidist innustust saanud metalse dubiga lood panevad bassimembraanid värisema. Alustuseks nagu deep techno käsiraamatu järgi tehtud toekas "Abundance", mille kaksikvend "One's Space" avab B-poole.
Ägedaim tükk on "Please Identify", mis sobitub totaalse jälgimise ajajärku, biomeetriliste passide ning valvekaamerate maailma. See ronib uurivalt kuulmekäikudesse ning silmaiirisesse. Tumedalt kõmisev rutakam pala, millele teravust lisavad happelised saundid.
B2 ehk "Erosion" viib mõtted Torsten Pröfrocki samanimelisele projektile Chain Reactioni all ning see ongi plaadi kõige kasinam pala - ambient, mis uluva sügistuulena lennutab puudelt rebitud kirjuid lehti.
Korralik plaat, mis on nagu Toyota - mugav ja moodne, kuid täielikust naudingust jääb paar kriipsu puudu.
In English>

Delta Funktionen "Please Identify"
(Allikas: www.delsin.org)

QRQKIFXO

Aaron-Carl (1973-2010)

Septembri lõpus võttis lümfivähk 37-aastase Detroidi produtsendi Aaron-Carli. Karm diagnoos pandi talle vaevalt nädal enne lõplikku teeleasumist. Eelkõige sai Aaron-Carl tuntuks deep house'i viljelejana, avaldades Underground Resistance'i alamleibelil Soul City ning luues hiljem isikliku platvormi Wallshaker Music. Aga ta jõudis ka Metroplexi all ilmutada electroplaadi "Down", millest allpool üks variatsioon. Rahu talle.
In English>
Aaron-Carl: Down (Resurrected Vocal)