2010 parim debüüt: Bakey Ustl

1. Bakey Ustl
Eestlase Bakey Ustl'i valimine aasta uustulnukaks ei tundu päris erapooletu. Kuid kuulates Unthank'i plaadifirma alt ilmunud soolodebüüdi väänatud deep house'i on kindel, et valik ei ole laest võetud. Seda kinnitab minu blogistatistika ning Juno müügiedetabel - plaat on viimase kaheksa nädala arvestuses kuuendal kohal.
2. Raime
"Raime EP" oli tõhus avapauk, mille vinüülversiooni küll maha magasin. Järgnes teine gootiliku electronica'ga täidetud EP, "If Anywhere Was Here He Would Know Where We Are", kus ka Regis'e töötlus.Andke seda rohkem 2011. aastal.
3. Svreca 
Tegi küll varem ühe EP kahasse Oscar Mulero'ga, kuid 2010. aasta märkis Svreca jõulist tulekut technomaastikule. "Obscur" on suurepärane ning Semantica üks leibelitest, millel silma peal hoida.
In English>

Shackleton esineb Tallinnas Club 2011 avaüritusel (1.1.11)

Nagu teada on Tallinn 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn ning palju toimub ka klubi- ja muusikamaastikul. Uue aasta tervitamisest toibunud saavad 1. jaanuaril osa uue üritustesarja Club 2011 avapaugust. Peaesineja on plaadifirma Skull Disco asutaja ning dubstepi heeros Shackleton, kes produtsendina avardab žanripiire ning on teretulnud helivõlur igal üritusel.
Ka kohalikust vaatenurgast on koosseis muljetavaldav: laivi teeb trio, mille koosseisus Rainer Jancis, Rasmus Merivoo ja Joel Tammik. Üles astuvad veel omanäoline Andres Lõo, techno-acid-electro-mix-up'i kamp Sex Drive Live, samuti Mustad Noodid ning rida DJsid: Raul Saaremets, Rhythm Doctor, Siim Nestor, Jaagup Jalakas, Kreck jne.
Üritus toimub Tallinna kesklinnas, peenema moega büroomajas Metro Plaza, mille üks korrus muutub sel õhtul peokohaks. Uksel maksab pilet €10 ("Tere euro") või siis saab viimaseid kroone kulutada. Väljakuulutatud algus kell 21 ning tõesti võiks siis pidu juba käima minna,.
http://www.plektrumfestival.ee/2010/12/23/660.
In English>

2010 parim plaadipood: Decks.de

2010 pakkus ohtralt head muusikat ning nüüd on aeg vaadata, kust plaate saab. Lõviosa minu ostudest on pärit veebipoodidest, mis ka isikliku edetabeli tipus. Kuid loodan siiralt, et päris-plaadipoed ei kao kuhugi - need on mõnusad kohtumispaigad ning toreda hõnguga.
1. Decks.de
Lai valik ning kasutajasõbralik veebileht on head põhjused, miks ma sealt regulaarselt oste teen. Veelgi parem on võimalus 30 päeva jooksul plaadipakk kokku koguda, mida teised poed üldiselt ei võimalda. Hinnad on sobivad ning saatekulud liiga ei tee - €10,90 eest pakutakse isegi UPSi, mis toob Eestisse paki ca nädala jooksul. Decks.de müüb ainult seda, mis neil ka päriselt laos on olemas.
Miinuseks on see, et mõned plaadid saabuvad neile mõni päev hiljem kui teistesse veebipoodidesse, sõltuvalt levitajast. Digiformaadis muusikat nad ei müü. Käivitasid plaadifirma Decks Classix, mis annab uuesti välja 1990ndate parimaid palu (Blake Baxter, Moodymann, Jimi Tenor, DJ HMC jne).
2. Boomkat.com
Parim koht väikese tiraažiga ning vahedalt lõikavate plaatide hankimiseks. Juured on tugevasti u-groundis, kuid lisaks võrratu valik elektroonilise muusika teisi ja tuntud tegijaid. Boomkat tunneb tõesti asja ning plaadiarvustused on täielik sõnaakrobaatika. Ekspertide usaldusväärsed nõuanded ja soovitused on abiks otsiva loomuga melomaanidele. Lisaks vinüülidele ja CDdele pakub digiformaati, k.a. FLACi. Oleks maailma parim (veebi)plaadipood, kui nad lõpetaks Eesti klientide diskrimineerimise roppude saatekuludega.
3. Honestjons.com
Avastasin selle tänavu ning tegin kohe mõned ostud. Seotud samanimelise plaadifirmaga ning pakub kvaliteetset valikut sügavamatest ning uusi teid otsivatest üllitistest. Kui sulle meeldib Angola funk või Türgi laulud, siis on see sinu koht. Hard Waxi seltskonna mõttekaaslased ning Berliini sügavama skene sillapea Londonis. Sõbralik ja isiklik teenindus.

Hard Wax - plaadipoodide klassika ning koht, mida tuleb Berliinis külastada. Veebipoest saab eksklusiivselt Hard Waxi levitatavaid asju, lisaks laiale valikule techno, house'i, IDMi, dubstepi ning loomulikult reggae ja dubi maailmast. Vahetevahel selgub peale tellimuse esitamist, et mõnda plaati neil siiski ei ole. Saatekulud Eestisse väikese tellimuse puhul kõrged, piraka puhul madalad.
Clone.nl ja Rushhour.nl - hollandlased panevad hästi. Mõlemad on ka levitajad ning pakuvad mitmeid rõõmuhetki. Clone'i fookuses on rohkem electro, wave ja nu-disco, samas Rush Hour väärtustab moodsamat house'i, samuti funki ja souli. Kuid mõlema varasalvedest leiab veel palju-palju muud ning need on plaadikogu täiendamiseks väga sobivad kohad, Clone'il on ka digiformaadi pood.
Juno.co.uk - tundub, et kogu maailma muusika on nende juures koos. Kolossaalne valik, mis eeldab, et tead mida otsid.
Rubadub.co.uk - olen palju head kuulnud, järgmisel aastal prooviks sealt midagi tellida.
Stupido-Shop - võrsunud eestlastele tuttavast indie-plaadifirmast ning ma ei sea kahtluse alla nende väidet simply the best record shop in Finland. Entusiastlik ja sõbralik omanik hästi varustatud kohas, mida tasub Helsingis külastada. Ka e-pood.
Sister Ray - endiselt vormis ja toimekas Berwicki tänaval Londonis.
Rahva Raamat - tuntud kett, mis julgelt pakub head valikut uuematest vinüülidest. Lasering teeb samuti head tööd. Neisse viib tee, kui vaja (uut) Eesti muusikat.
Ebay - pakutav kaup kipub olema üle hinnatud, kuid mõnikord võib teha hea hinnaga leide. Kasutasin Ebay'd 90ndate hardcore'i ja acidi varude täiendamiseks, suur tänu Electryx'ile.
Discogs.com - tänavu ostsin sealt esimest korda plaate, kõlbas küll. Pakub sisuliselt kõike, mida hing ihaldab ning hinnad kõiguvad korralikest aledest hirmsate nöörimisteni. 
Kasutatud riided - sellise sildi taha peitunud butiikidest leiab hea õnne korral ka plaate. Pigem siiski second handidest, kus valikus kõiksugu majapidamiskraami. 95% on reeglina jama, kuid tänavu jäi näppu Carpenteri "Escape From New York" soundtrack, mõned italo-asjad ja veidi 90ndate house'i. 
In English>

Blastromen - Human Beyond (Dominance Records 044) - 9/10

Sinise valguse saadikud on laskunud Maale. Nad sädelevad ja sajatavad, nad mässavad juhtimispuldi taga ning mikrokiipidega täidetuna toovad meile electro sõnumit. Ei ole nad valgetes kinnastes teadurid kõrvalise labori steriilsusest, vaid ülevoolava energiaga oma jõudu demonstreerivad futuolendid.
Soome duo Blastromen esimene album lööb peo käima ning vallutab põranda vokooderi, hoogsate sündikäikude ning heitliku breakbeatiga. Külm-ilus tiitellugu "Human Beyond" annab tervele plaadile suuna, "Battlenet" lisab veidi hoogu. Robotihääl kõneleb ja masinad hingeldavad oriendi hõnguga "Follow The Command'is" ning jõulisemas loos "Computer Simulator". "Sky City 1000" sobituks hästi après-ski-peole Alpides. Kaheksa loo seas päris nõrku lülisid ei leidu, kuid mõned palad on teistest üle - seega EP olnuks kvaliteedi mõttes LPst isegi parem valik.
Blastromenil saab olema palju pühendunud fänne, kes hindavad nende live'e, nagu paistab Youtube'ist. Electro on hoiakute muusika ning seda saab väljendada kas tardumusega, nagu Kraftwerk või Dopplereffekt, või siis live-mürgliga, nagu Auxmen või seesama Blastromen. Soomlasi vaadates meenuvad Batman ja Robin, kes futuristlikult rüütatuna ajavad rahvast pöördesse. Helendavate pagunitega sommides on stiili.
In English>

Donato Dozzy & DJ Say - Your Transparent Eyes (Attic Music 006) - 7/10

Mõni kuu on möödas Donato Dozzy esimesest sügavsumedast sooloalbumist "K", mis läks nagu kuumadele kividele. Aga üldiselt meeldib talle plaate kahasse teha. Käesoleva kahe looga üllitise avaldas ta leibelil Attic Music koos DJ Say'ga; varem on nad teinud koostööd Šveitsi leibelil Mental Groove.
Lõhnab dub techno järgi, aga pole seda. Keskmises tempos kulgev "Your Eyes" avab mängu massiivse bassi ning sähvivate sündiefektidega. Ähvardavalt kõlav kraam hetkeni, mil taustalt hakkab kostuma pentsikult kõlav ninahääl something (?) in your eyes, mis kajade saatel üha tugevneb. Korrutav sample jääb meelde ja lisab hitipotentsiaali, kuid hakkab tüütama; madalam hääletämber polnuks paha.
Sügavam "Transparent" käivitub efektide ning kerge acidimulina saatel ning kumisevat pumpamist ei suuda miski häirida. Miski, mis sobib tähevaatluste ja maavälise elu üle mõtisklemiseks.
Kaks päris tubli lugu itaallastelt, kes siiski elektroonilise muusika uusi maa-alasid sellega ei hõiva.
In English>

2010 parim plaadifirma: Honest Jon's Records

1. Honest Jon's Records
Kujutage ette, Londonis asuva Honest Jon's Records'i (HJR) üks vedajatest on Damon Albarn - teate küll seda 90ndate britpopi kaanepoissi Blurist. 21. sajandil ajab ta hoopis muud asja ning ei ole ime, et technoblogi valis julgelt oma teed otsiva HJRi aasta plaadifirmaks.
HJRi kataloog on väga mitmepalgeline. 2010. aasta üllitistest sobituvad vaid mõned üksikud techno või electro alla: näiteks T++ eksootikat ja breakbeati ühendav "Wireless" ning kunagise paljulubava noorjalgpalluri Darren Cunninghami ehk Actress'i "Splazsh".
HJRist on saamas kõrgema muusikaharituse (nimelt harituse) institutsioon. Ta julgeb avaldada sajanditagust muusikat Istanbulist või folk technot Lõuna-Aafrikast. Lisaks oma kampa võetud dream team nimetusega Moritz von Oswald Trio ning tehakse koostööd inimtrummimasina Tony Alleniga. Kahtlemata leibel, millel tasub 2011. aastal silma peal hoida ning jõudu ka Honest Jon'si tasemel valiku ning sõbraliku teenindusega plaadipoele.
2. FXHE Records
Detroit ei väsi ning ilmselgelt on FXHE Records üks usinamaid, kes tantsupõrandale funki süstib. Plaadifirmat veab kõva töörügaja Omar S., kes pakkus lõppeval aastal nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Nurgelised, tugeva techno varjundiga house'ipalad iseloomustavad FXHEd, kuid kuulda oli ka acidit ning deep house'i. Külalisesinejateks olid Gunnar Wendel, Roy Davis Jr., Kai Alce. Paljude jaoks on FXHE endiselt kultuslik.
3. CLR ja Ostgut Ton
Kaks Saksa technovabrikut jagavad kolmandat kohta. Kuigi ma pole endiselt suutnud tabada Shedi loomingu erakordsust, näiteks äsjase albumi "The Traveller" puhul, on Ostgut tõsine tegija artistidega nagu Dettmann, Klock, Prosumer jpt. Masinavärk neil töötab ning tüübid mõistavad trende, avaldades kassetil kogumiku "5 Years In 60 Minutes". CLRi tipphetk oli Speedy J lugu "Armstrong" ning massiivse ettevõtmisena meenub mahukas Traversable Wormhole'i remixide seeria. Chris Liebing hoiab kindlalt techno kurssi.

Hea aasta oli ka neil:
3024 - ühendab technot ja dubstepi
Ancient Methods - üksainus, kuid see-eest hullutav plaat
Congotronics - ehitab silda Aafrika ja Euroopa vahel
Diskant - hüpnootilised trummirituaalid Saksamaalt
DMZ ja Hyperdub - dubstepi kõrgliiga
Mathematics - jahib uusi talente ning haldab Chicago pärandit
M-Plant - Robert Hoodi taassünd jätkub
[Naked Lunch] - DJ Stingray on lihtsalt võrratu
Sandwell District - tõepoolest, kuhu järgmisena?
Semantica - kõrge kullaprooviga intellitgentne tume techno
Something In The Sky - sumin ja biidid avakosmosest
Tresor - mitu tipp-topp plaati nägi uuesti ilmavalgust
Umblu - Eesti uusimat house'i ja dubstepi, Ajukaja album ka valmis
Ja paljud teised...Tänu kõigile muusika eest!
In English>

Various - Generator: Broadcast In Hi-Tech (Generator 031) - 7/10

Kas Detroidi plaadifirma Generator Records on lõpetamas ligi 15 aastat kestnud vaikelu? Vahepeal tulid mõned üllitised, kuid nüüd on selgem märk tagasitulekust. Leibel pani kokku kogumiku, kust leida nii verisulis kui ka küpseid artiste. Kokku kaheksa lugu peamiselt tech-house'i, mis kohati kaldub karmima või jazziliku saundi poole.
Uustulnuk Abstract Science ("The Grinder") alustab tõhusalt kruttiva julge technoga ning tema järel Andy Rantzen ("The Kiss") tavapärase, kergelt jazzitatud tech-house'iga. Lisaks ümbrise kujundamisele on plaadifirma boss Alan Oldham panustanud ühe looga - T-1000 "Detroitism" sobitub kogumiku kergemasse atmosfääri. Kui meenutada DJ T-1000 näiteks Pure Soniku all ilmunut, siis on ta küll kõvasti leebunud.
Minimalismi ja monotoonsuse suurmeister Terrence Dixon laob jämedamale bassile hoogsalt oma loope ("Daily Routine"), pakkudes plaadi parimat osa. Obsolete Music Theory "Past Virtue" sisaldab keskmise tempoga lohisevat technot, mis pärit justkui Detroidi õpikute funkimatest peatükkidest.
Plural ("07") alustab hoogsalt, siirdudes siis deep house'i radadele ning Jamal M. ("Fine And Mellow") jääb oma liistude juurde: kuuleme tema kaubamärgiks kujunenud väänlevat filtreeritud funki, millel kergel hilisöise house'i varjund. Uus artist Windimoto ("Friday Night: UBQ") lõpetab kerge tech-house'iga.
Kogumik on väga oluline Detroidi traditsioonide edasikandmiseks, kuid muusikaliselt ei raputa. Siiski päris korralik asi mõnede paremate paladega ning sobib plaadikasti küll.
In English>

Näidis: DJ T-1000 - "Detroitism"

2010 parim artist: Ancient Methods

Keskaegselt hämara techno-funki duo Ancient Methods oli 2010. aastal parim. Iga tabelis loetletud artisti puhul on märgitud lugu, mis eriti kõrva jäi.
1. Ancient Methods "Untitled: B1" (Ancient Methods)
2. Stingray 313 "Sentiment" [Naked Lunch]
3. Delta Funktionen "Please Identify" (Ann Aimee)
4. Marco Bernardi "Msry" (Dirty Planet Recordings)
5. Mark Ernestus Vs. Konono N° 1 "Masikulu Dub" (CNG)
6. Svreca "AW09" (Semantica)

Peaaegu sama lahedad artistid ja lood, suvalises järjestuses:
Robert Hood "Omega (End Times)" (M-Plant)
Nuel "Untitled: A1" (Aquaplano)
Speedy J "Armstrong"
Bakey USTL "Heroin" (Unthank)
Mensah "1986 Was The Future" (H.E.N.C.H.)
TV Victor "130509" (Non Standard Productions)
T++ "Dig" (Honest Jon's Records)
Blastromen "Human Beyond" (Dominance Electricity)
Uku Kuut "Vision Of Estonia" (People's Potential Unlimited)
Emad Parandian "Scud" (Haknam)
Cologne Tape "Render 2 (Magazine Edit)" (Magazine)
Mr Raoul K "Mystic Things" (Baobab Music)
Female "Regis Edit" (Sandwell District)
In English>

Jeff Mills - Something In The Sky Part 5 - 7/10

Seeria "Something In The Sky" jõuab sellega viienda plaadini ning endiselt saame osa mõistatuslikust kontseptsioonist, mis tuttav eelmistelt väljaannetelt. Olles rebinud kümnetelt Axis Recordsi või Jeff Millsi plaatidelt tsellofaanümbrist, tekib küsimus kas peale play-nupu vajutamist võib endiselt öelda, et maagia pole kuhugi kadunud.
Nagu eelmised Something In The Sky (SITS) üllitised, pakub ka see läbipaistvat ja dünaamilist, liigse garneeringuta technot ning parim on kohe alguses. A1 on monotoonne lugu, mis täis pingestatud jõudu ning sobiv iga DJ-seti tipphetkedeks. Kosmosesignaalid ja varjutatud biit tulevad mängu A2s, mida võiks nimetada jõuliseks ambientiks. Paraku on B-pool üsna tavaline ning mõlemad kõrgemates sfäärides liikuvad lood ei ole eriti inspireerivad.
Kriitikud ütlevad, et Millsi uuem toodang pole midagi muud, kui mõnede hästi sissetöötatud lugude taaskasutus - antud juhul võib see tõsi olla. Nüüd, mil väljas on juba SITS nr 6, tekib küsimus, kas keegi suudab säilitada kontseptuaalset värskust vähemalt 24 trackini ulatuvas seerias, ilma et tekiks väsimus.
Millsi pikaajalise fännina leian, et käesolev plaat on järjekordne hea ufoloogiaalane uurimus tuttavate korduste ning efektidega, kuid ei kuulu tema loomingu innovatiivsemasse otsa.
In English>

2010 parim remix: Is This Insanity? (Ben Klock Remix)

1. Martyn Ft. Spaceape "Is This Insanity? (Ben Klock Remix)" -
Martyn oli 2010. aasta üks nimedest ning kui Ostguti tõrvikukandja Ben Klock oma sõrmed loole külge pani oli tulemus suurepärane. Kõige krooniks Spaceape'i hüpnootiline jutuvestmine. Remixide kategooria kindel võitja.
2. Marco Bernardi "Giro (Exium Remix)" - Bernardi suurepärast EPd õilistas Hispaania duo Exium rulluv töötlus. Technopeole sobiv tõhus kraam leidis ka tee Surgeoni DJ-mix'ile, mis ilmus Fabric'i seerias.
3. Cub "C U 1 (UST Remix)" - tume ja müstiline rännak, mida töötles lühendi UST peituv artist - võib-olla Ugandan Speed Trials.
Mainida tasub Regis'i töötlust Svreca "Obscur'ist" ja Luke Slater'i remixi Lucy & Ercolino loost "Gmork".
In English>

2010 parim muusikameedia (online): Intergalactic FM

Parima online-meedia kategooria võiks lühidalt kokku võtta: neid on liiga palju, et kõiki üles lugeda. Ectoplasma profiilist paistab, mis ajaveebe ja lehti jälgin, kuid ilmselgelt moodustavad need vaid murdosa sellest, kuhu netis satun.
Lemmikute ritta seadmine on keeruline, kuid mõningaid soovin esile tõsta. Jätsin kõrvale igapäevase tööriista discogs.com, mis on täiesti omaette kategoorias. Aga teistest:
1. Intergalactic FM
Netiraadio on aardelaegas kõigile, keda innustab electro, techno, italo, õudukate heliribad või ükskõik milline muu elektrooniline muusika, mis maamunalt leida. Või siis varsti leitakse. Kõigepealt jõudis Hollandi electroässa I-F'i loodud jaam eetrisse Cybernetic Broadcasting System'ina, kuid seejärel sai uue elu Intergalactic FMina. Kõige ägedam kraam tuleb 1. kanalilt, mis tuntud MurderCapital FM'ina. Tasub otsida saadete arhiive ja lahedaid DJ-mix'e, mis sealt leida. Peakski IFMile väikese annetuse tegema.
2. mnmlssg
Hauntologists Vs Cheap And Deep'i mix tõi mind kunagi sellele lehele.Alguses arvasin, et see on lihtsalt üks blogi lugematute seas, kuid siis tajusin, kui sihikindlalt mnmlssg oma asja ajab. Parim osa ongi DJ-mix'id, mille autoriteks Luke Hess, Kassem Mosse, Silent Servant, Ancient Methods - kui nimetada üksikuid. Lisaks sisukad artiklid elektroonilise muusika hetkeseisust ja ülevaated pidudest. mnmlssg säutsub ka pidurdamatult.
3. Soundcloud
Hea koht muusika jagamiseks ning inimeste plaadiostule meelitamiseks. Võib-olla leiab sealt ka piraatfaile, kuid muidu tõmbab see ligi üha rohkem artiste, kes oma helijuppe sinna riputavad. 2011. aasta kujuneb Soundcloud'ile kindlasti tegusaks ning loodetavasti leiavad sinna tee mitmed arhiivipalad, mitte ainuüksi uus muusika. Hea eeskuju võiks olla Metroplex, mis tegi kuuldavaks The Vision'i klassiku "Detroit: One Circle".

Ja muidugi on veel Ebay, Youtube, Residentadvisor, Little White Earbuds, kõik mõnusad plaatide veebipoed. Ja, last but not least, lehed nagu Planetaryfunk, Moth, Biit, Heliori, POPOP, Trash Can Dance - kui nimetada mõningaid.
In English>

2010 parim muusikameedia (offline): De:Bug

Aeg hakata aastale joont alla tõmbama. Kõigepealt siis paberil kättesaadav muusikameedia. Ajakirjades pole võimalik kiirotsinguid teha ning nad võtavad kamba peale omajagu ruumi, kuid niimoodi vanamoeliselt on nad mõnusamad. Loomulikult on neil ka erineva sisukusega veebilehed.
1. De:Bug (Saksamaa)

Pulbitsevas Berliinis ilmuv De:Bug kajastab kõike, mis mahutub teemasse elektronische Lebensaspekte. Üllitis ei hõlma ainuüksi moodsat muusikat, vaid ka tehnoloogiat, e-vidinaid, meediat ja ühiskonda. Ürituste kalendrist leiab parimat, mida pakutakse Berliinis ja kaugemal. Elektroonilise maailma eri aspekte vaatlev kuukiri sisaldab suurt hulka muusikaarvustusi - kus hakkab silma, et Bleed'i iga teine plaadikriitika algab tõdemusega tja. Eri žanride ja alamžanride kajastamist De:Bug ei pelga, et vaid saaks lugejat harida. Paneb mõned saksa keelt õppima.
2. Wire (Ühendkuningriik)
Tõmbab lugeja muusikalise horisondi laiaks. Sealt leiab kõike Tuva kõrilaulu, Portugali eksperimentaalse müra või kaasaegse minimalistliku klassika kohta, lisaks veel üht-teist electronicast ja klubimuusikast. Mõned korrad aastas ajakirjaga ilmuv CD "Wire Tapper" võtab kokku, mis on jäänud Wire'i suurendusklaasi alla. Erakordsed autorid sügavalt intellektuaalse lähenemisega muusikale ja maailmale. Tõeline väärtajakirjandus, kohati küll raskepärane.
3. Groove (Saksamaa)

20 aastat ilmunud ajakiri Frankfurt am Mainist, legendaarse Frontpage'i kaasaegne, mis ikka veel püsib. Kujundus ja formaat muutub pidevalt ning muusika keskendub Sven Väthi, Richie Hawtini, DJ T ja paljude teiste DJde edetabelis leiduvale. Boonusena leiab kioskiversiooni vahelt kogumik-CD, kus näitavad oma oskusi sama numbri kangelased. Viimastel aastatel on Groove avaldanud köitvaid ülevaatelugusid ajaloost, teemadeks näiteks Tresor, Patrick Cowley, Ida-Saksa electronica, italo-disco ja palju muud. Ohtralt plaadiarvustusi.
In English>

Ancient Methods - Fifth Method (AM-5) - 10/10

Jeeriko müürid vappuvad jälle, kui neid tabab Ancient Methodsi (AM) helirünnak. Projekti taga on kaks raskes turvises rüütlit, Baeks ja Trias, kes kappavad tumedama techno ja industriali radadel.
A1 käivitub toore ja energeetilise sündikäiguga, millest õhkub lausa reiviajastut. Keskosas tempo tasandub ning koos rütmimuutusega saame seejärel tunda AM'i diiselmootorina lõgisevat biiti. A-poole lõpetab viiesekundiline discosähvatus, mis mõjub pigem masteringi käigus toimunud äpardusena.
Marmorimustrilise vinüüli teisel poolel möirgavad sündid, tumeda müdistamise ja moondunud häälte saatel, meenutades mõningaid Subheadi plaate. B2 hoiab taset bassidega, mis panevad nõela proovile ning tunda on funkimat rütmi.
Tundub, et nüüdseks igavikku kadunud plaadifirmad Zhark ja Possible Records on annetanud AMile oma elundeid. Tulemuseks küborgite techno, kus tunda 90ndate alguse helisid, kuid ühtlasi ka kadunud aegu, mil mehed olid rauast ja laevad puust.
Alates 2007. aastast on AM avaldanud oma leibelil vaid viis plaati - see fakt räägib professionaalsusest ja kavaliteedist. AM-5 on seeria suurepärane jätk.
In English>

Bakey Ustl - E.P. 1 (Unthank 001) - 9/10

Mis sa käpid seda neetud raadiot, kuuledsa? Lülita ükskord välja! Hiline õhtu üliõpilaskülas, kus õhukesed seinad ei pea kinni ühest toast kiirgavaid helisid. See pole raadio, see on üks professorite Theo P. ja Kenny D. õpilane, kes on teinud suuri edusamme deep house'i uuringutes.
Tulemus on nüüd kuulda: A-poole täitev "A Tender Places" on haarav ja liigsest puhastatud deep house, mis räägib eri tüüpi lihalikest tegevustest, all night long. Kui palast on kulunud kaks minutit 22 sekundit, muusika järsku katkeb, kuid peale paarisekundilist tühjust läheb edasi, lõpupoole kiireneva rütmiga.
Teisel poolel veab sügav groove veidi tavalisemat "Nose Candy't", enne kui kõik muutub loos "Heroin". Nimelt on B2 helikunst, kaleidoskoopilise lärmi ning üksteist jahtivate sample'itega. "Heroin" on nagu Iñárritu film ning suureks kontrastiks eelnenud ladusatele deep house'i lugudele.
Kummalise artistinime Bakey USTL taga on Timo Rohula, kes pärit Vändrast ning õpib audiovisuaalset kunsti Gerrit Rietveld Academie's Amsterdamis. "E.P. 1" on Bakey' debüütsingel ning enne on temalt olnud lugusid Umblu plaadifirma kahel kogumikul (viimati album "Kila Kola"). Vinge algus Moodymanni meenutava deep house'iga, rääkimata eksperimentaalsemast loost B-poolel - selliseid võiks rohkem olla.
In English>

Afrobeati tugiisik Tony Allen tuleb Tallinna

Afrobeati ikooni ning elupõletaja Fẹla Aníkúlápó Kuti pikaajaline kaasvõitleja ning bändide trummimees Tony Allen annab 9. detsembril Tallinna Rock Cafés kontserdi. Täna on ta Gaboonis, homme Kongos, seega oleme vahvas seltskonnas. Kuti kõrval on Allen olnud Aafrika moodsa rütmimuusika suur mõjutaja. Samas on tänavu 70-aastaseks saanud härra sulandunud hästi kodumandri välisesse muusikaellu ning levitanud laialt afrohelisid.
Minu teadmised Alleni tegemistest on fragmentaarsed ja tegelikult piiratud ühe CDga, millest paar sõna enne kontserti. 2008. aastal ilmunud kogumikul "Lagos Shake: A Tony Allen Chop Up" (Honest Jon's Records) kohtusid paljud Alleni talenti austavad muusikud, kes tulid lagedale tema palade uusversioonide või remixidega.
Kahtlemata valitseb plaadil päikeseline atmosfäär, mis tõmbab rahva keskpõrandale kokku. Alleni juurte lähedal püsivad kollektiivid nagu Hypnotic Brass Ensemble, Wareika Hill Sounds ja veel mõned. Lisaks ehtsatele Lääne-Aafrika peorütmidele on kuulda sambat.
Detroidi elektroonikuid esindab Carl Craig jazz-house'iliku töötlusega palast "Kilode". Mark Ernestus lisas Basic Channeli stiilis dubi loole "Moyege" ning sama tegi Moritz von Oswald palaga "Ole", venitades selle 11minutiliseks dub technoks. Grime'i ja electro annuse saab Newham Generals'ilt.
Helge aga samas sügav plaat, mis teeb kummarduse Allenile ja afrobeati pärandile.
In English>

Newham Generals: "Tetsuya's Theme"
Source: www.juno.co.uk

Svreca - Obscur (Semantica 18) - 9/10

100eksemplariline tiraaž ning käsitsi kujundatud ümbris on teisejärgulised argumendid, miks esmakohtumine Hispaania plaadifirmaga Semantica meelde jääb. EP autor on leibeli pealik Svreca, kel passi järgi nimeks Enrique Mena ning kes otsivad siit käredalt paukuvat technot, peavad koputama mõnele teisele uksele - kuigi plaadi teisel poolel kõlab karmimaid helisid, toimub see intelligentsel ja salapärasel moel.
Nimilugu "Obscur" on nagu roostekarva rabalaugaste kohal hõljuv udu, täis igavest tühjust. Õõnsale drone'ile järgneb "Utero", Regis'e remixina, mis on hapnikurikas ja müstiliste taustahäälega electronica. Meenutab varasemat Aphex Twini ning veelgi täpsemalt Marco Passarani albumit "22nd Century".
B-poolel pinge tõuseb: "Erosion" on rütmikas kummardus Torsten Pröfrocki projektile T++, kus aimata breakbeati ning tumedaid sünditorkeid. Ülejäänud B-poole kraam vajub klaustrofoobiasse ja hämar-hämarasse maa-auku, kus kumisevad "SS10" ja "AW09" - teine neist meenutab veidi Jeff Millsi SITS-seeriat ning on siin minu lemmik.
Lugude vahel pause ei ole (plaati pöörates tuleb muidugi vahe sisse...). Infolehelt saan teada, et Obscur on sünge identiteediga Rootsi rõivafirma, mille kaks kollektsiooni kannavad käesoleva plaadi kahe viimase looga sama nime.
Võttes kõrvale veel Exiumi võib öelda, et Svreca ja tema plaadifirma on järjekordne hea näide, kuidas hispaanlased praegu technomaailmas ruulivad, paras tükk innovatsiooni käib asja juurde.
In English>