Cosmos Laguna - Karma Cleaner (Trash Can Dance TCD082011)

Punktid: 9/10

Olles väisanud 15. sajandil püstitatud Kiek in de Köki, kus saab tutvuda Tallinna kuulsusrikaste päevade, aga samuti katkuaja ning piinariistadega, tekkis mõte, et nüüd on paslik küünitada kõrv Cosmos Laguna albumi poole. Keskaegselt sünge kujundus tekitas küsimuse, kas siit voogab jälle black metali?
Kaks esimest lugu "Cancer" ja "Underwaterwar" tegid selgeks, et liigume elektroonika radadel, kuigi avalood kõlasid lärmaka ning väheerutava big beatina. Kuid siis läks lahti: DAFilik bassikäik palas "Chaos City" oli kenas kooskõlas purukuiva lohiseva loopi ning efektidega; loo teine pool mässis täitsa korralikult.
Järgnes arukaotus. "Bel-Air Trash Disco" käivitus justkui ambient-režiimil, nagu oleks jääkülm vesi tilkunud stalaktiitidelt. Kuid siis ronisid masinad välja ning hakkasid hammustama paisuvate hip-hopilike biitidega. Pirakad industriaalsarved puurisid end kehasse ja ajju. Ikka uued ja uued karmi elektroonika lained sööstsid esile, raputades seinu, eriti tigedal ning vaimustaval moel. Tõeliselt erakordne lugu ning viimati tekitas sarnase kananaha Ancient Methods. Kirsina koogi peal oli teadmine, et lugu on pühendatud 90ndate keskpaiga legendaarsele klubile Bel-Air.
Sõit jätkus. "Mover" alustab veidi pehmemalt, nii et suutsin ette kujutada, kuidas De La Soul hakkab kohe riime laduma, kuid sentimentaalne sünditaust tegi ruumi raskemale kraamile. Nagu mitmed teised lood, algab ka "Please Don't Kill Me" suursuguse introga, kuid kasvab üle eksperimentaalsemaks ja karmimaks palaks.
Loos "Karma Cleaner" teevad Saturni sõdalased tagurpidi robotihäält, abiks ambientlik meeleolu ning kitarr, aga siis vaatame tõele näkku: lihasööjad sündikäigud tulevad jälle. "Midnight Silence" ja "Memory Begins" jätkavad jõulisel ja jämedal moel. Distortion on siin ja seal, mitmes loos sellel plaadil.
Cosmos Laguna näol on samizdat-label Trash Can Dance leidnud aritsti, kes võiks  eksperimentaalset technoõhtut sisustavate ässadega kampa lüüa.
In English>
Bel-air trash disco by Cosmos Laguna

Shackleton - Fireworks (Honest Jon's Records HJP53)

Punktid: 8/10

Shackletoni iga liigutust jälgitakse sama hoolikalt kui Warren Buffetti tegemisi finantsilmas ning käesolev üllitis ei jäänud kiibitsejate ja klubijate poolt märkamata. Shack' astub üles kahe looga, "Fireworks" ja "Undeadman", mis ujuvad sügava bassi ning õõnsa kilina-kolina voogudes, ümbritsetuna artisti poolt nii armastatud congadega. Betoonist selle saundiga läbi ei lähe, kuigi värinaid jätkub. "Undeadman" võiks panna zombie'de südame kiiremini põksuma, juhul kui see on neil olemas.
Siis veel kaks remixi: T++ säilitab "Fireworks'i" ujuva ning mitmekihilise atmosfääri, kõlades nagu kärbitud The Orb. Torsten Pröfrock toimetab nagu DINi aegadel, kuigi eeldanuks, et ta hoiab kinni ekvatoriaalsest breakbeatist, millega lajatas mullu samuti Honest Jon'si all ilmunud plaadil "Wireless".
D-poolel pööratakse asjad pea peale, sest Mordant Music'u ReMMix näitab elektroonika irratsionaalset palet. Varjutatud dubi ning kaootiliste mürasämplite laviini eest pole pääsu ning see ongi siin mu lemmiklugu. Mordant ei ole ilus, kuid see ei ole ka Miss Estonia konkurss.
In English>

Aamen - Diskoveri (Trash Can Dance TCD072011)

Punktid: 7/10

"Diskoveri" on album, mis ei jäta ükskõikseks.Pole vahet, kas see meeldib või mitte - tegu on hõõguva sulatusahjuga, kus kohtub ligi paar tosinat eri muusikastiili. Täiesti hull pidu, kus osalevad Krahv Dracula, Pokemon, Donkey Kong, Hansuke ja Greteke ning mitmed muud ebamaised suurkujud.
Kuulates Aamenit meenus mulle Rephlexi artist Ovuca ning mõned lood võib paigutada kategooriasse braindance, kuid siiski on tegu tõelise stiilide salatiga.
Kitarr üksikust Ameerika einelast ("Pisibehmed aknad"), elektriline wave pop ("Kal'n'bass"), industriaali kohtumine black metaliga ("Black Metal and Pink Plastick"), klaverihelid ("Promised Never Promise Again"), lisaks noise, breakbeat... Muide, technot küll kõrva ei jäänud.
Mõned asjad on teistest üle: "VVEEBEEMM" ja "Altmetsa teelt" (või hoopis "We'll Done" kui uskuda Soundcloudis oleva faili pealkirja?) kõlavad nagu remiksitud Nitzer Ebb; "SeeUnustatudRahuMaailm" on lennukas ja popilik sündilugu, mis võib nii mõnegi lemmikuks saada. Parim on kaasaegne koraalimuusika "Misantscopic", mis vaatamata kalašnikovi tärinat meenutavatele trummilõikudele, mõjub lausa pühalikult.
Lugude paigutuses on ka oma kord: CDRi 30 palast lühim, "Kits skit" (0.32) on esimene ning pikim, "Unenäostnäkku" (4.46) viimane lugu.
Aamenil (Aamenal?) on kätt ja fantaasiat, kuid ta peaks suhtlema karjäärinõustajaga, mis stiili ja suunda hoida. Plaadil on mitmeid häid leide, nagu ka kahvatuid ja tüütuid palasid ning tundsin puudust bassist. Meeletu eklektika, millega kaasneb kohati ülepingutatud sõnademäng lugude pealkirjades ning lisaks veider graafika.
In English>
Aamen - Koleidaskoop - 22 - We'll done by Aamen

Tulekul: Tropic Of Cancer - The Sorrow Of Two Blooms EP (BLACKEST003)

John Mendez näitab jälle oma teist nägu: Silent Servanti (Sandwell District) nime all technoilmas tegutsev muusik lööb letti juba kolmanda üllitise projektinimega Tropic Of Cancer. Camella Lobo vokaaliga kõhedalt külm ja rokilik electronica, mida seni on avaldanud technost üha kaugenev Downwardsi plaadifirma. "The Sorrow Of Two Blooms" ilmub gootiliku elektroonilise muusikaga kiirelt tuntust kogunud Londoni leibelil Blackest Ever Black. Helisid interjöörist, kus 30-vatine pirn ja ämbikuvõrgud.
In English>

Uut technot: Lucy And Xhin - LX2/LX3 (CLR 044)

Ulguvad masinad ning tüsedad biidid on peaosas plaadifirma CLR uusimal singlil. Berliinis pesitsev itaallane Lucy ehk Luca Mortellaro on technoilma uus komeet. Koos Singapurist võrsunud Xhin'iga tagus ta rauda nii, et sädemed lendasid ning tulemuseks kahe palaga üllitis. "LX2" on seejuures üsna kesine, kuid "LX3" raputab korralikult läbi, annan kümme punkti. Ülimalt jumekas video ka siia juurde.

Punktid: 10/10

Techno podcast: Smoke Machine / Tom Bonaty

Tom Bonaty ei ole artist, vaid Münchenis pesitseva plaadifirma Prologue Music ninamees. Kuna DJ Hell on nüüd popstaar ja Richard Bartz sukeldunud fotomaailma, siis ongi Bonaty uus ja hästi õlitatud mootor, mis Baieri technomasinale hoogu annab.
Suurepärane intro Biosphere'ilt ning siis mõned palad dub technot, enne kui platsile astub Prologue'i artist Iori - raskepärane ning uimastav "Lapis 3" on võrratu leid.
Technomixide stammkunde Jeff Mills on kohal nagu ka Prologue'i uus artist Mike Parker. Ja siis on kuulda 90ndate keskel happelist technot pritsinud Emmanuel Topi, kes peale pikemat pausi tuli Terence Fixmeri plaadifirmas Planete Rouge välja uue digi-EPga. Mixis veel T++, Sandwell District jt. Technot nii et vähe pole.

01 - Biosphere - Sphere of no-form - Origo Sound
02 - Loscil - Lucy Dub - Kranky
03 - Juho Kahilainen - We heard it - Demo
04 - Jeff Derringer - Tarantula (Iori's Dub Mix) - Perc
05 - Iori - Lapis 3 - Prologue
06 - Jeff Mills - B1 - Something In The Sky 6
07 - Mike Parker - Compressor Blades - Auqaplano
08 - Not from Earth - The Second Emotion - Prologue
09 - Emmanuel Top - Revival - Planet Rouge
10 - T++ - storm - Erosion
11 - Feed - Immolare - Sandwell District
12 - Dino Sabatini - Step 3 - Sonic Groove
13 - Johannes Heil - Per Disciplinum Mea Lux Videbis - U-Turn
14 - Ozy - Timendurancelevatorock - Force Tracks
15 - Plastikman - Marbles - NovaMute 

Smoke Machine Podcast 009 Tom Bonaty [Prologue]

Drexciya - Neptune's Lair (Tresor 10129LP)

Punktid: 10/10

Suundanäitav, utoopiline, mõistatuslik - kõike seda on Drexciya kohta korduvalt öeldud. Tema (või nende) EPd, mis ilmunud Detroidi leibelitel UR, Shockwave ja Submerge, olid täidetud võimsa electroga, mis muutus kohe klassikaks.
Drexciya esimene album "The Quest" ilmus 1997 ning sisaldas mitmeid varasemaid lugusid. Paar aasta hiljem välja tulnud "Neptune's Lair" oli esimene tõeliselt uus album ning sellega algas Drexciya teekond Euroopas. Edaspidi avaldas ta vaid Tresori ja Clone'i all, kuni James Stinsoni liigvarajase lahkumiseni 2002. aastal.
Tresorilt üks mehetegu, et andis uuesti välja veealuste saundide meistri kauamängiva, kust leiab nii tüüakat müdistamist kui ka hapramaid helirännakuid. Drexciya ning tema mütoloogia kohta saab lugeda näiteks ajakirjast The Wire .
In English>