"Fern der Hoffnung" alustab närvidele käiva vekkeriga ning seejärel on omal nahal tunda hüpnootiliselt roomavat esoteerikat, mis on maitsestatud loodussõbraliku jutuvestmise ning metronoomiliste trummilöökidega. Vihmapiisad ning orkestraalsed helinäpped annavad tooni rahulikus teoses "Funkenflug", enne kui albumi ägedaim pala "Tief Unten" laseb valla väändunud helidega psühhedeelse kaose, kus luuüdini on tunda Strotter Inst.'i piinatööd oma modifitseeritud turntable'itega. Justkui oleks sattunud lõksu maa-aluses kaevanduses, kus ainsaks kaaslaseks hullunult tärisev suruõhuhaamer.
Raevuperiood saab läbi ning "Ruhig stellen" mängib eksperimentaalsel moel inimhäälte ja helijuppidega, nii nagu ka "Im Moos" - mõlemad on leebemad avastusretked heli sügavustesse. "Boiled Rice" on kõige minimalistlikum pala, kus tunda maailmaruumi ääretust ning kosta ekslevast kosmosejaamast nõrguvaid jõuetuid signaale. "Nichtsdestotrotz'i" esimene minut on vaevu kuuldav, kuid siis saabuvad nõrgad sahinad, aegamööda jõudu koguv abstraktne müra ning hiiliv drone. Muljetavaldav etteaste.
In English>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar