Enron poleks kunagi hingusele läinud, juhul kui firma audiitorid olnuks sama täpsed kui Silent Servant - artist, kes on mõlema poole avalugude taga. Lineaarne ning kontrollitud tehno, mis püsib hüpnootiliste korduste lainel, kuid ei korralda aknaruute väristavaid kickdrumi rünnakuid. Vaikse teenri pakutu kuulub samasse liigasse Jeff Millsi osooniküllase SITS-seeriaga, kuid on liiga etteaimatav, et olla erakordne.
A1 tormab otse edasi nagu rakettauto Bonneville'i soolajärvel, ebainimlike hääleräbalate ja kareda sahinaga, kuid atmosfäärilisema väljajuhatusega. B1 jälgib samanäolist minimalistlikku mustrit ja ei ole liiga kaugel Ian Pooley' Silvershoweri-nimelistest üllitistest plaadifirmal Plus 8 (1996).
Juhul kui otsid sel plaadil vaheldust, siis Female'i panus on see, mida vajad. Downwardsi üks veduritest on katsetavamas meeleolus ning A-poole lõpetuseks pakub ta biidivaba kingapõrnitsemist. B2 on plaadi tipphetk oma tiirleva groove'iga, mis sätitud aeglaselt, kuid kindlalt puurivale biidile. Ah jaa, Regis on editi korras ka oma käed külge pannud. Korralik kraam.
In English>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar