Pood: Sister Ray Londonis

Berwick Street on paarisajameetrine tänav Sohos, mis ristub inimestest ja kaubamärkidest ummistunud Oxford Streetiga. Oma Londoni plaadiostud olen pea alati teinud Berwickil, mis aastatega on kandnud kaotusi nii vinüülibutiikide kui ka muhedate raamatupoodide vallas.
Sister Ray on elus ning üle läve astudes paistis kõik endine. Ohtralt vinüülikaste, samuti külluslikult CDsid, lisaks ajakirju jne.  Parasjagu tegi üks võttegrupp intervjuud muusikast-aegadest-inimestest vanema härrasmehega, kelle kohta saan vaid öelda, et kindlasti ei olnud see John Peel, kes paraku on meie hulgast juba lahkunud.
Kui on aega, siis üht-teist põnevat Sis'ist kindlasti leiab. Vaatasin kõigepealt uute plaatide valikut, kuid netimüügi ajastul on uudisterubriigis sobramine palju oma võlust kaotanud. Kui just mõne harulduse peale ei satu. Seejärel second-hand, mis techno vallas andis tunnistust, et iga päeva sadu külastajaid ligi tõmbav Londoni pood ei saa eriline kullaauk olla. Paar Labworksi ning Hawtini Hardphunk jäid näppu; lisaks veel Surgeoni värske mix-CD.
Poe miinuseks on mujalgi Londonis ette tulnud süsteem, et vinüülide ümbrised on tühjad (CDdel nähtavasti ka) ning kuulamiseks tuleb letist küsida plaat. Aga müüjad on asjatundlikud ning soovitud kraam laekus tagantruumist kiiresti.
Rohkem seekord Berwickil uudistada ei jõudnud, aga ehk on seal mõni plaadipood veel alles.