Punktid: 6/10 |
"Keep Me There" ümiseb elektroonilisel taustal. Üks lugu ei ole piisav, et tema muusikat hinnata. Melanhoolses tujus on ka Rajko Müller ehk Isolée ("Palermo Triste") ning Caribou' elektrooniline, DJ Koze remiksitud poplaul on kena, kuid ei üllata.
Peale kolme esimese loo letargiat paneb Agoria sündid saagima loos "Panta Rei", mis jääb siiski valgusaastate kaupa maha Unit Moebiuse klassikalisest "Panta Rhei'st". Witch house'i fraktsiooni esindab üha enam tuntust koguv Salem, teeb gothic-wave-synth-popi.
Kölni skene ei oleks mõeldav Kompakti ja Wolfgang Voigtita (Mike Ink), kuid tuleb öelda, et tema kõlisev minimalistlik panus kannab sobivat nime - "Apathie". Ann Aimee artist Delta Funktionen on esindatud mitte nii kirgliku noppega EPlt "Setup Two: Fusion" ning Ostgutil esimest albumit avaldav Steffi on ilmselgelt Mr Fingersi ja Chicago mõju all.
Siis kaks kogenud tüüpi, kes pensionile veel ei tiku: Patrick Pulsinger ja Abe Duque raputavad põrandat vanakooli vaimus ("Blame It!"). Siriusmo mängib loos "Mosaik" keerulisemate biitidega, samas kui Space Dimension Controller ("Temporary Thrillz") kõlab kulunult ning ei tekita isegi mitte ajutisi värinaid.
Parim tuleb lõpus: Berliinis pesitsev dubstepi suunanäitaja Shackleton avab oma congadega uue peatüki looga "International Fires", mille koorihääled ning kõditav perkussioon sütitavad seltskonda. Demdike Stare, mille muusika pakub Groove'i sõnul "ebamugavuse helikümblust", on kindel valik ("A Tale Of Sand"). Lõpetuseks tore üllatus, kus kohtuvad tumedakõlaline Saksa poeesia krautrock-electronicaga, esitajaks Der Räuber Und Der Prinz ("Moogwalzer").
Groove kajastab elektroonilise muusika erinevaid külgi, kuid kogumikud väljendavad reeglina ajakirja kiindumust kulunult kõlavate minimalistlike ja popilike helide vastu. Siiski tore boonus ja alati väärt kuulamist.
In English>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar