EKA viimane pidu - 19.02.10

Kuigi Taani arhitektid peavad veel vaeva nägema, et Eesti kunstihariduse uue templi projekt sobivaks lihvida, pole alust kahelda, et EKA majas toimus 19. veebruaril 2010 viimane pidu. Piisavalt hea põhjus, et nii vilistlased-õppurid kui ka teenelised Tallinna scene'is toimetajad ning noor kaardivägi kohale meelitada. Maja on parasjagu suur, et need ligi 2000 tegelast kõik ära mahutada ning podises nagu mesitaru, mille kärgedes peitus mininäitusi, installatsioone, videokunsti ning loomulikult palju muusikat.

Aula
Esimene etteaste oli MC Signe Kivilt, kes meenutas, kuidas majas kunsti ja lapsi on tehtud ja kutsus uues hoones sedasama tegema. DJ Holger Loodus sai ülesande 60ndaid mängida, mille peale kostus ajastuhõnguline lounge-pala.
Aula esimese live'i tegi halattide-pidžaamadega Pära Trust, kes leidis lava äärest juba andunud fänne karglemas. Järgmisena mürgeldas Röövel Ööbik, nii et Pedaru oli põimunud mikrofonistatiivi ümber nagu liaan ning pillimehed, keda oli tavapärase kolme asemel lausa neli - kes teab seda nooremat kitarri? - ei andnud endale ega instrumentidele armu. Tõsiseks hardcore'iks läks siis, kui lavale tatsasid seeniorid Kukerpillidest. Tunnike varem olid nad täies koosseisus EKA koridoris mulle vastu tulnud ning veendusin elus esimest korda ihusilmaga, et nad on olemas. Vennad Kõrvitsad, Volkov, Arder - kõik nemad elusuuruses. Vestidega-bändžode-viiulitega härrad võtsid väärikalt istet ning olid pretensioonitus ise. Võtsid tasapisi hoogu, kuulasid (ja ka rahvas), kuidas Orav kõrvalruumis bassidega müdistas ja proovisid hakata üle mängima. Aega võttis, aga asja sai. Kukrite etteaste lõpuosas oli ikka põrgu lahti - aula seinad higistasid, noored kargasid ja koogutasid nagu arust ära ning pillimehed ise - ei saa öelda, et ei oleks nautinud. Pärast sellist laksu jäid eksperimentaatorid-müristajad Luarvik Luarvikust isegi kahvatuks.
Maja peal uitades võis veenduda, et rahvast - erivanust ja -näolist - on tõesti palju. Osades akadeemia ruumides olid alanud vähem või rohkem planeeritud lammutustööd, aga kõikjale mahtus inimesi. Metallitudengite keldriruumist võiks leida värvikaid seltskondi, kes olid sättinud oma limonaadid-küpsised oma kunagise läike ja värvi kaotanud tööpinkide manu.
Aula programm läks täie hooga edasi, kuid kuna alustas Zahir, siis läksin mujale uurima. See oli viga. Õnneks sattusin enne live'i lõppu aulasse tagasi. Jah, bändi nime olin kuulnud, kuid seni polnud huvi pakkunud ning liigitasin mingi kitarrivärgi alla. Oligi Feuerwerk ehk siis tulevärk. Ei usu, et neis kitarrides vaid 220 V oli, ikka rohkem ja sinna kõrgepinge poole. Kaks kidrat ja trummid näitasi, kes on koos Kukerpillidega õhtu live-bänd. Vennad raiusid ja kargasid korralikult, kallates publiku üle hüperaktiivse müraga. Nende järel tuli Andres Lõo, aga siis ma olin juba kuskil mujal.


Raamatukogu
Aga aula polnud ainus koht, kus toimus. Raamatukogu oli vaid nime poolest seda, sest köited olid teinud ruumi suurele avarusele ning kõigepealt ladus DJ-helidega seal energiamüüri DJ Aivar Tõnso, eesmärgiga tasapisi kogunevat (kell oli alles 21 läbi) rahvast käima saada. Sellest, kuidas Orav kõrvalsaalis keeli timminud Kukerpille kiusas, oli juba juttu. Üle sajandite oli näha Lu:ki, kes tuletas meelde kunagi progressiivseid masse liigutanud palasid. Kiwanoidi silmasin ka, aga tema laptop-ping-pong ei imponeerinud ja eks tuleb kahetseda, kui pärast paremaks läks.
Ühel kõrgemal korrusel avas 22 paiku uksed improviseeritud HEVEN, kus plaadimängijate taga askeldasid Tero ja Murd, kellest viimase tabasin hetkel, kui ta pakkus rahvale ekstrapikka tantsulugu, mis võis olla Kate Bushilt. Asi edenes popi ja 80ndate mõju all.
Kuskil kolme paiku sättisin minekule - paljutki jäi kindlasti nägemata. Palitu-jopesaba oli üüratu ja nagu märkisid Maarja ja Sverik, kes sõbralikult mulle soodsama ootepositsiooni pakkusid, on igati tore, et laulupidu suvel toimub ning garderoobisaba ei ole,

Kava oli siis selline.
Aulas:
21:00 Rektor Signe Kivi tervituskõne / DJ Holger Loodus
22:00 Pära Trust
22:45 Röövel Ööbik
23:25 Kukerpillid
00:30 Luarvik Luarvik
01:15 Zahir
02:30 Andres Lõo

Raamatukogus:
21:00 Aivar Tõnso
22:30 Alari Orav
00:00 Lu:k
00:30 QBA
02:00 Kiwanoid (live)
03:00 Leslie da Bass

HEVEN
22:00 Janek Murd, Erkki Tero

Cheap And Deep Productions - Words, Breaths And Pauses (Cheap and Deep 01) - 10/10

Aknast paistvad lumehanged inspireerivad seda plaati laviiniga võrdlema. Sama jõuline ning enda alla mattev, kuid erinevalt looduse jõudemonstratsioonist toimub siin kõik hiilivalt ja tasapisi - kuni avastad, et oled selle kõige all.
Esimeses, nimipalas on nii masinlikke biite kui ka Uta Adleri hingetõmbeid ja pause. Istud nagu läbi jää pressivas laevas, mille mootorit üha enam piitsutatakse; vibratsiooni ja podinat on luuüdini tunda. Masinate omavoli selle parimas esituses, nii nagu ka B1 pala "Tight", mida saadavad samuti tontlikud kajad ja sumbuursed hõiked. "Darkroom Beats" manab silme ette musta kilega üle tõmmatud 30-ruutmeetrise keldrikoopa, kus peksab segaselt stroboskoop. Jällegi, tempo ei pane pead pööritama, kuid meeleolu on tumedam.
Iirlane Jay Ahern lõi koos Stefan Schneideriga pseudonüümi Hauntologists all kaks hirmkõva EPd. Nüüd serblase Goran Simonoskiga kahasse tehtud väljaanne uuel leibelil on meistriteos.
In English>

Various - Music From Mathematics Vol. 1 (Mathematics Recordings 030) - 8/10

Chicago ver. 2.0 - Poindexteri ja Mossi leibel kannab auga 80ndatel tuulises linnas läidetud tõrvikut, paistes silma nii tööviljakuse kui ka kvaliteediga ning segades kokku erinevaid mõjusid. Uuelt kogumikult nopitud valiku avab Sir KaTie, kelle "Shout" tekitab Tears For Fearsi tundvates kohe toredaid mälestusi. Tuttavad akordid mattuvad peagi sihitult vehkivasse jam session'isse; korraks kumab läbi ka "Robots". Marcello Napoletano "Space Voodoo" on metsiku suguharu suvepäevade hoogne heliriba, mille tribal ning jõuline snare drum haakuvad takjana.
B-poolel kõigepealt Ofryght ning "A Hand In The Sky", mis kantud kappavast diskobiidist ja vokooderist - meenutab Whirlpool Productionsi aastatetagust mürtsukat "From Disco to Disco". Lõpetuseks kurjakuulutav "2 Live & Die", mille taga I.B.M. Presents Violence FM ning siin läheb asi metalseks. Ei suuda meenutada, kust on sämplitud aeg-ajalt möödavihisev hüüatus go!
In English>

Nacho Patrol - The Africa Jet Band (M Division Recordings 04) - 9/10

Danny Wolfers ehk Legowelt on seekord džungli kuningas, nime all Nacho Patrol. Tema fantaasia üha pullimate artistinimede väljahaudumisel on hämmastav. Veelgi osavam on ta oma üüratu masinapargi ohjamisel, tootes ühelt poolt retrohõngulisi, kuid teisalt kaasaegseid helisid.Nacho Patrolina kallab ta oma diskomobiili paaki gallonite kaupa funki, annab kõvasti gaasi ja kõike see on lahe vaheldus.
"El Fuego En Nosotros Todo"on jõuline avapala, minu lemmik, mille loodud meeleolu kannab õhulistel ja psühhedeelsetel tiibadel kuni plaadi lõpuni. "Cheetahman" matkib inimahvi kombel klassikalist jazz-funki ning samas vaimus läheb kõik edasi. "Hippo Aviation" lisab kübekese jacki ning "Caravelle'i" saatel on mõnus galaktikatevahelise lennumasina illuminaatorist välja piiluda.
Nii mõneski ajaloost õhkuvas plaadiriiulis on The Africa Jet Bandi lähemaid ja kaugemaid sugulasi, kuid aastal 2009 mõjus ka verivärske üllitis väga värskendavana.
In English

Cottam - Untitled (Cottam 3) - 8/10

Spartalikult lihtsalt sildistatud uus seeria UKst, selle kolmas väljalase. A-poolel on intensiivne tribalistlikus meelelolus pala, mis viib mõtted Teknotikale. Rütm laksab korralikult, kuid fantaasialendu oleks loo ülesehitamisel rohkem oodanud.
B-pool on sügavam ning eelmisest palast erinevalt on siin näha selget evolutsiooni. Rütm mässib üha rohkem endasse, kuskil poole peal ilmub afrohärra, kes sobitub hästi kerge tribaliga looritatud ja üsna funkilikku meeleollu. Plaadi kõik plusspunktid tulevad B-poolelt.
In English

Various - Voyeurhythm EP 1 (Voyeurhythm 001) - 9 /10

Tunnistan ausalt, et souli ja funki ajaloos ning üldse neis maailmades orienteerun kehvasti. Targemad öelgu, kas Voyeurhythmi esimesel riliisil on üles nopitud vanu asju või tegu tõesti tipptasemel originaalloominguga. Vaimustavalt rulluv plaat, mis on perfektselt produtseeritud ning leiab kasutamist kodukuulamisest klubipõrandani. A-pool kuulub Benjamin Sunile, kelle "When You Looked" on rõõmus ja kärarikas vana kooli funk. Megadon Betamax avab B-poole rõõmuralli looga "Heavy Lifting", tehes seda vana funkikuninga mõtliku suveräänsusega. Hollywood Nites, kes iganes ta ka ei ole, tõmbab tempo üles, pakkudes lustakat diskosärtsu "Too Many Bells'is". Kõik kokku kaunis ja reibas.
In English>

Emptyset - Emptyset (Caravan Recordings 010) - 8/10

Musta augu põhjast paistab valgust, kui uskuda Emptyseti plaadiümbrist. Teose avaakordid viivad hämarasse maailma, kus kuulda vaevaaimatava kahina roomamist. A-poole kaks ülejäänud pala tõotavad edasisi elamusi stiilis "kuri urin". Masinavärk ajab end aegamööda käima, kärsitutel soovitan muidu 33se plaadi pitch maksimumile keerata. Kas ainult mina kuulen loos "Gate 1" fragmente Fixi "Flashist" ning A Number of Names'i "Sharevarist"?
B-poole "Beyond" on õhulisem ning ajab hüpnootilise järjepidevusega pinget üles. C-poole "Completely Gone" on hoopis teisest puust ning kõlbab igasse tehnosetti. Iseloomuga rulluv tantsulugu, hoides samas kinni albumi tumedakõlalisest meeleolust. "Beyond 2" laksab samamoodi nagu Ancient Methods ehk uuema aja laisatempoline kõvatehno. Plaat müdiseb lõpuni endistviisi Pan Sonicut ning John Carpenteri meenutavate efektide ning akordide saatel.
Plaadi autorid on James Ginzburg ja Paul Purgas, kellest esimene osutub väikese veebiotsingu tulemusena leibeli Vertical Sound loojaks ning dubstepi ühe põhilise avaldamisplatvormi Tectonic kaasasutajaks. Pole vilets vend, kes teinud sugugi mitte viletsa albumi.
In English>
Completely Gone