Psycho Thrill näitab elumärke. Juba kümmekond aastat tegutsenud Kölni leibel on varem ligi meelitanud Detroidi tegijaid, nagu näiteks Thomas Barnett ja Optic Nerve.
Uus artist Manager 111 on sakslane Andreas Gehm, kes on loonud 2008. aasta ühe tähelepanuväärsema plaadi. Revolutsiooni ta ei tee, sest eriti A-poole lood on tugevate Daniel Belli ehk DBXi mõjudega. "My Psychothrill Babe" on justkui "Losing Controli" ja "Baby Judy" kloon, kuigi karmimas seades. Basstrumm peksab terve plaadi lõikes, eriti A-poolel ning autorile omased happehääled mulisevad taustal. B-poole viimane lugu "Matinée" liigub eelnevaga võrreldes palju rahulikumal, detroidilikumal rajal.
Ajastu vaimule kohaselt on Manager 111 plaati leida nii rohelisele, punasele kui ka oranžile vinüülile pressituna.
In English
01_compressed.jpg)
20081204
20081126
Bocca Grande - The Bremen Orchestra EP (Mathematics 020) - 8/10
Lugupeetud muusikasõbrad, Ameerika Ühendriikide plaadifirma Matemaatika on toonud teieni instrumentaalansambli Suur Suu uue teose pealkirjaga "Breemeni orkester". Nimetatud Saksamaa Liitvabariigi sadamalinnast inspireeritud plaat sobib nii kollektiivseteks tantsuõhtuteks kui ka sektsioonkappi paigutatud koduse stereosüsteemiga kuulamiseks...
Tänapäeva kõnepruuki naastes tuleb esiteks tõdeda, et tormakamate acidist nakatunud plaatidega tuntuks saanud Mathematics Recordings üllatab. Avapoole "Procedere" on justkui pikk intro Erik Satie valvsa pilgu all - tasapisi jõudu koguv silmatorkamatu biidiga klaveripala ei muutu siiski igavalt lounge'ilikuks. "Adlibitum" jätkab klaveriga, võttes sisse troopilisi salsa või cha-cha-cha elemente.
B-poolel töötleb eelnevat Hieroglyphic Being ehk Jamal Moss ägedama loopi ning jackiga. Hoogsalt algav pala jätab mulje, et Moss programmeeris ühe käigu valmis ning läks siis kohvi jooma, lastes masinal niikaua sama rada kedrata. Esimesed 30 sekundit oleks efektne kõll noortesaatele, kuid tervikuna kisub pala monotoonseks. Kokkuvõttes siiski hea ja tempokas kontrast esimese poole laidback-meeleolule.
Tänapäeva kõnepruuki naastes tuleb esiteks tõdeda, et tormakamate acidist nakatunud plaatidega tuntuks saanud Mathematics Recordings üllatab. Avapoole "Procedere" on justkui pikk intro Erik Satie valvsa pilgu all - tasapisi jõudu koguv silmatorkamatu biidiga klaveripala ei muutu siiski igavalt lounge'ilikuks. "Adlibitum" jätkab klaveriga, võttes sisse troopilisi salsa või cha-cha-cha elemente.
B-poolel töötleb eelnevat Hieroglyphic Being ehk Jamal Moss ägedama loopi ning jackiga. Hoogsalt algav pala jätab mulje, et Moss programmeeris ühe käigu valmis ning läks siis kohvi jooma, lastes masinal niikaua sama rada kedrata. Esimesed 30 sekundit oleks efektne kõll noortesaatele, kuid tervikuna kisub pala monotoonseks. Kokkuvõttes siiski hea ja tempokas kontrast esimese poole laidback-meeleolule.
20081124
90ndate pakike Ebayst
Öeldakse, et Ebay algusaastatel võis sealt hea hinnaga leida üsna haruldasi asju, kuid nüüdseks on ostjate-müüjate teadlikkus tõusnus ja ajad muutunud. Kuid aeg-ajalt tasub sinna kiigata ning mõistliku raha eest mõned plaadid osta.
Seega viis uut-vana vinüüli. Esimesena rändas nõela alla 90ndate algupoolel tegutsenud Šoti plaadifirma Limbo ühe põhiartisti Gypsy 12-tolline. "Funk De Fino" on leebem hilisõhtuse house'i sugemetega rahulik pala, kuid teise poole "Varisuvia" rebib end maast lahti ning laseb valla acidi ning reipa progressiivse biidi. Järgmisena kaks plaati Berliini legendaarselt MFS-plaadifirmalt. Voov läks ajalukku "It's A Gas" nimelise palaga ning plaadi "Extra Power & Enjoyment" tuleneski ootusest, et tegu sarnase saavutustega. Paraku ei ole sellest midagi rääkida, vaid -10 pitchiga kuulates saab ettenähtud 45se kiiruse juures mingi elamuse. God's Braini toodang oli paremast puust ning andis sobiva annuse trance'i.
Kõige tehnolikum oli valikust Planet of Drumsi "Acid Over Manhattan" meeleoluka pildikesega Ameerika fotoarhiivist, mis tegi kõlavaid avaldusi acidi vallas ning sobitus hästi ühte ritta sama seeria teiste väljaannetega. M/S/O "Trax" on märgilise tähendusega, sest tegu minu esimese vinüüliga Pod Communicationilt. 90ndate alguses Frankfurdis tegutsenud leibel oli keskses rollis 14.11.1992 Helsingi Paasitornis toimunud reivil "Temple". Tookord müütas üks tüüp (võis olla omanik Olaf Finkbeiner) peol ka Pod'i plaate, aga eelarve ei lubanud temaga kaupa teha. "Temple'ist" kunagi pikemalt, niipalju kui meeles on.
Seega viis uut-vana vinüüli. Esimesena rändas nõela alla 90ndate algupoolel tegutsenud Šoti plaadifirma Limbo ühe põhiartisti Gypsy 12-tolline. "Funk De Fino" on leebem hilisõhtuse house'i sugemetega rahulik pala, kuid teise poole "Varisuvia" rebib end maast lahti ning laseb valla acidi ning reipa progressiivse biidi. Järgmisena kaks plaati Berliini legendaarselt MFS-plaadifirmalt. Voov läks ajalukku "It's A Gas" nimelise palaga ning plaadi "Extra Power & Enjoyment" tuleneski ootusest, et tegu sarnase saavutustega. Paraku ei ole sellest midagi rääkida, vaid -10 pitchiga kuulates saab ettenähtud 45se kiiruse juures mingi elamuse. God's Braini toodang oli paremast puust ning andis sobiva annuse trance'i.
Kõige tehnolikum oli valikust Planet of Drumsi "Acid Over Manhattan" meeleoluka pildikesega Ameerika fotoarhiivist, mis tegi kõlavaid avaldusi acidi vallas ning sobitus hästi ühte ritta sama seeria teiste väljaannetega. M/S/O "Trax" on märgilise tähendusega, sest tegu minu esimese vinüüliga Pod Communicationilt. 90ndate alguses Frankfurdis tegutsenud leibel oli keskses rollis 14.11.1992 Helsingi Paasitornis toimunud reivil "Temple". Tookord müütas üks tüüp (võis olla omanik Olaf Finkbeiner) peol ka Pod'i plaate, aga eelarve ei lubanud temaga kaupa teha. "Temple'ist" kunagi pikemalt, niipalju kui meeles on.
20081119
Unenägu
Silmatorkamatu majake Tallinna kesklinna läheduses, esimese korruse paaril aknal sildid "kasutatud riided" ja "20% soodsam". Astun sisse: pisike ruum, täis hilpe, siin-seal näha kasutatud lokitange, mängunukke ja muud pudipadi, mis lääne majapidamistes üle jäänud ning nüüd teisel ringil. Ühes nurgas ripub rida mantleid ning nende alt paistab mingi kast. Astun lähemale: hmm, mingid plaadid. Kükitan maha ning hakkan igaks juhuks sobrama: kuigi esimesed silma hakkavad artistid on Billy Joel, Sabrina ja Manowar. Sõrmed liiguvad kiiresti, tundub mõttetu kast olevat. Ja järsku: etiketilt on lugeda DBX, Losing Control. Tõepoolest, Peacefrogi all ilmunud kuldne klassik ehtsa minimalismi isalt. Peaaegu ideaalses seisukorras, near mint.
Ilus pildike, mida kas unes või ilmsi kujutavad ette miljonid plaadifännid. Et leiaks kuskil asjatundmatu poolt müüki pandud haruldusi, mis Ebays maksavad kümneid, kui mitte sadu dollareid. Tõmmata tõeline õnneloos.
Välistatud see ei ole. Mäletan, et kunagi läksin Tallinnas Vana-Lõuna tänava kaubanduskeskusesse, mille kõige tuntum asutus on Säästumarket. Peale leiva-saia ostmist põikasin läbi kohalikust plaadipoekesest, kus oli leida ohtralt säästuhindadega CDsid. Ja leidsin seal 100 krooni eest Synewave'i kogumiku, mida olin netist otsinud ja kaalunud juba palju kopsakama hinna eest tellida. Selline vedamine siis.
Ilus pildike, mida kas unes või ilmsi kujutavad ette miljonid plaadifännid. Et leiaks kuskil asjatundmatu poolt müüki pandud haruldusi, mis Ebays maksavad kümneid, kui mitte sadu dollareid. Tõmmata tõeline õnneloos.
Välistatud see ei ole. Mäletan, et kunagi läksin Tallinnas Vana-Lõuna tänava kaubanduskeskusesse, mille kõige tuntum asutus on Säästumarket. Peale leiva-saia ostmist põikasin läbi kohalikust plaadipoekesest, kus oli leida ohtralt säästuhindadega CDsid. Ja leidsin seal 100 krooni eest Synewave'i kogumiku, mida olin netist otsinud ja kaalunud juba palju kopsakama hinna eest tellida. Selline vedamine siis.
20081117
Die Blutleuchte - RUS ( Sähkö 018)
In English>
20081106
RETRO: Frankfurt Trax Vol. 1 (PCP 004) 8/10
Frankfurt am Mainis asus 90ndate alguses hardcore-techno tehas, mille konveierilt tuli hulganisti ajupuurivaid riliise kümnetelt artistidelt. Hiljem selgus, et kõige taga oli sisuliselt üks mees, Marc Trauner, kes vahelduse mõttes ei hoidnud energiat kokku uute ja uute artisti- ning leibelinimede väljamõtlemisega. PCP (Planet Core Productions) oli kõige pesa.
Samal ajal valdas Saksamaad suur hardtrancei laine ning kuigi PCP-leeri ja tränsivendade toodang erines üksteisest nagu öö ja päev, jõudsid ka Sven Väth, DJ Dag ja mõned teised ka PCP plaatidele.
Kõnealune esimene plaat legendaarsest Frankfurt Trax-nimelisest seeriast, mille kvaliteet lõpupoole, Sony märgi all avaldatuna, paraku langes. Industriaali ja hip-hopi mõjud on siin tuntavad ning ilmselgelt otsis PCP veel oma stiili. Kõige ägedama osa moodustavad boonustrackidena esitletud palad artistidelt Tres Hombres ja Free Base Factory, mis ehtsad FFMi geto hõnguga hip-hop jointid. Lindistatud live'ina legendaarses klubis Cooky's ning primitiivse aparatuuri ja ignorantse helitehnikuga. Kokkuvõttes energiline lo-fi, mis kohati meenutab Public Enemyt.
Samal ajal valdas Saksamaad suur hardtrancei laine ning kuigi PCP-leeri ja tränsivendade toodang erines üksteisest nagu öö ja päev, jõudsid ka Sven Väth, DJ Dag ja mõned teised ka PCP plaatidele.
Kõnealune esimene plaat legendaarsest Frankfurt Trax-nimelisest seeriast, mille kvaliteet lõpupoole, Sony märgi all avaldatuna, paraku langes. Industriaali ja hip-hopi mõjud on siin tuntavad ning ilmselgelt otsis PCP veel oma stiili. Kõige ägedama osa moodustavad boonustrackidena esitletud palad artistidelt Tres Hombres ja Free Base Factory, mis ehtsad FFMi geto hõnguga hip-hop jointid. Lindistatud live'ina legendaarses klubis Cooky's ning primitiivse aparatuuri ja ignorantse helitehnikuga. Kokkuvõttes energiline lo-fi, mis kohati meenutab Public Enemyt.
20080506
Dopplereffekt - Tartu, 3. mai 2008
Kui Berk Vaher mainis mõne nädala eest Fantaasia saate tutvustuses, et Dopplereffekt väisab Eestit, tundus see esialgu infomürana. Kuid tõepoolest, Protoeclectica-nimelisele üritusele olid juba piletid müügis.
Eelinfo teatas, et programm algab kell 20.00 ja tõsi tundus see olevat, sest paarkümmend minutit enne 21 Athena saali astudes oli Kiwanoid juba platsis ning mürgeldas masinate taga. Jõuline ja kärarikas, illibenti mõjudega eeskava, mille tunnistajaks paarkümmend huvilist. Ärevakstegevalt vähe.
Peale Kiwanoidi üritas oma asja tegema hakata Wochtzchee, kuid pidi enne ära ootama vahepala, kus inimestele näidati rohelise laseri trikke.
Siis tuli Wochtzchee vokaalartistist noormehega, kes laul-kõne läks mikrofoni sisse ning peagi Wochtzchee masinate sisse, muundudes tundamatuseni. Laulumees heitus sellest ning tuli rahva hulka. Järgnev 45 minutit kandis 100% välja mõiste "eklektika": 90ndate trance'i, heavy metali, isegi gabberi soust, reeglina ülikiirete BPMidega ujutas saali üle.
Siis oli kõik jälle vaikne ning saal läks tühjaks. Ja siis astusid lavale mustas rõivas ning silmalappidega artistid, mees ja naine. Dopplereffekt oli kohal, Dopplereffekt hakkas laval neid terve õhtu oodanud Korge näppima.
Live'i on vähe. Gerald Donald sõrmitses klaviatuuri kohal, vajutades vahetevahel õigeid nuppe, kuid tundus, et ülesastumine oli programmeeritud. Duo naispool lasi vahepeal jala lõnksu, eks see pulksirgena seismine väsitas. Krafwerk mängis motionlessnessi paremini välja.
Esinesid nad pikalt, jättes küll kõrvale kõik 90ndatel Dataphysixi all ilmunud hittlood. Eeskava oli tervikuna korralik, elektro parimate standardite järgi. Muideks, Donaldi uus EP, Der Zykluse nime all ilmunud "Cherenkov Radiation" on väga hea ja tundus, et vähemalt üks lugu oli ka sealt.
Peale esinemist jätkus pidu Athena pööningukorrusel, kuid DJ Ulf Erikssoni valiku esimesed lood olid Berlini väsinud minimal-scene'ist või selle mõjudega ning andsid hea põhjuse koju minna.
Kokkuvõttes: kuigi Dopplereffekti ajaks valgus saal inimesi täis, ei tekkinud küünarnukitunnet ning usun, et korraldajad ootasid ka rohkem rahvast. Eelmüügist 200, ukselt 300 krooni - pilet oli ilmselgelt liiga kallis.
Õnneks ei olnud peaesineja live'i osas ülisuuri ootusi. Nad tegid oma asja ära, kiretult - nagu sellele žanrile ehk kombeks.
Eelinfo teatas, et programm algab kell 20.00 ja tõsi tundus see olevat, sest paarkümmend minutit enne 21 Athena saali astudes oli Kiwanoid juba platsis ning mürgeldas masinate taga. Jõuline ja kärarikas, illibenti mõjudega eeskava, mille tunnistajaks paarkümmend huvilist. Ärevakstegevalt vähe.
Peale Kiwanoidi üritas oma asja tegema hakata Wochtzchee, kuid pidi enne ära ootama vahepala, kus inimestele näidati rohelise laseri trikke.Siis tuli Wochtzchee vokaalartistist noormehega, kes laul-kõne läks mikrofoni sisse ning peagi Wochtzchee masinate sisse, muundudes tundamatuseni. Laulumees heitus sellest ning tuli rahva hulka. Järgnev 45 minutit kandis 100% välja mõiste "eklektika": 90ndate trance'i, heavy metali, isegi gabberi soust, reeglina ülikiirete BPMidega ujutas saali üle.
Siis oli kõik jälle vaikne ning saal läks tühjaks. Ja siis astusid lavale mustas rõivas ning silmalappidega artistid, mees ja naine. Dopplereffekt oli kohal, Dopplereffekt hakkas laval neid terve õhtu oodanud Korge näppima.
Live'i on vähe. Gerald Donald sõrmitses klaviatuuri kohal, vajutades vahetevahel õigeid nuppe, kuid tundus, et ülesastumine oli programmeeritud. Duo naispool lasi vahepeal jala lõnksu, eks see pulksirgena seismine väsitas. Krafwerk mängis motionlessnessi paremini välja.
Esinesid nad pikalt, jättes küll kõrvale kõik 90ndatel Dataphysixi all ilmunud hittlood. Eeskava oli tervikuna korralik, elektro parimate standardite järgi. Muideks, Donaldi uus EP, Der Zykluse nime all ilmunud "Cherenkov Radiation" on väga hea ja tundus, et vähemalt üks lugu oli ka sealt.
Peale esinemist jätkus pidu Athena pööningukorrusel, kuid DJ Ulf Erikssoni valiku esimesed lood olid Berlini väsinud minimal-scene'ist või selle mõjudega ning andsid hea põhjuse koju minna.
Kokkuvõttes: kuigi Dopplereffekti ajaks valgus saal inimesi täis, ei tekkinud küünarnukitunnet ning usun, et korraldajad ootasid ka rohkem rahvast. Eelmüügist 200, ukselt 300 krooni - pilet oli ilmselgelt liiga kallis.
Õnneks ei olnud peaesineja live'i osas ülisuuri ootusi. Nad tegid oma asja ära, kiretult - nagu sellele žanrile ehk kombeks.
20080319
Le Cercle Peul - Le Cercle Peul (Baobab Music 001) - 7/10
Etnomaiguline klõbistamine, mis kannab endast lisaks tribalile ka dub house'i meeleolusid. Original ja club mix on ühesuguses võtmes, viimane neist natuke hoogsam ja mitmekihilisem. Plaadi taga on Raoul K-nimeline tegelane, kellele langeb au tuua massidesse uue, Berliinist pärit leibeli Baobab Music esimene teos. Sobib klubis hingetõmbepassaažideks, sümpaatne ning kergelt suvine. Levitab Kompakt, kelle empee-poest digiversioon ka pärit.
Tellimine:
Postitused (Atom)