RETRO: The Possessed - Black Blood (PCP 009) - 9/10

Planet Core Productionsi (PCP) hardcore-masinavärk flirdib breakbeatiga, kuid see loob isegi tumedama ja rõhuvama meeleolu kui nende tavalistel kickdrumist nakatunud reivikoletistel. Omapaigaldatud kiirusepiiraja ei tee lugudele halba ning mõõdukas tempo teeb need isegi karmimaks kui võiks arvata.
"Black Blood" on massiivne: algab veidra kraapimisega, millele järgneb raevukas breakbeat ning sümfoonilised keeled ja tigedad kõnekatked. "Manipulator" tsiteerib saksa keelde dubleeritud õudusfilmi ning siis teevad murtud biidid ja tolmuimejahääled sellest järjekordse hoogsa asja.
Teisel poolel algab "The Lord Is My Avenger" Lähis-Ida keelpillide ja häälte mõtliku kohtumisega, kuid kogub seejärel hoogu ning järgib teiste palade kõlapilti. Erakordne ja ajast eest plaat ajalukku kadunud PCP kambalt aastast 1992.
In English>

Roland Sebastian Faber - Gropiusstadt EP (Aube 009) - 6/10

Öeldakse, et iga sakslase, täpsemalt švaabi unistuseks on ehitada oma maja. Tänapäeval on küll nii, et ligikaudu pool Saksa rahvastikust elab üüripinnal. Nagu näiteks Berliini Gropiusstadti nimelises linnaosas, kus hiiglaslike betoonseintena mõjuvad kortermajad sirutuvad kõrgustesse.
Härra Faberi inseneritöö tulemuseks on järjekordne Saksa täpsusega tehtud sündiplaat. Paraku on A-poole diskohõnguline "Löffelkinder" tuimalt tavaline, mida ilmestavad vaid sopranite õhkamised. Teisel poolel on nimilugu "Gropiusstadt", mis paneb sündid rõõmsalt helisema ning tõotab paremate aegade koitmist. Mahedad kitarrikäigud annavad loole kergelt uneleva varjundi. Kuskil sügaval on tunda ladina hinge, samas ei suuda jätta mõtlemata Jarre'ile. B2 ehk "Morgengrau" suudab vaevu-vaevu hoida eelneva pala tonaalsust, lastes vahetevahel päikesel piiluda isikupäratute kõrghoonete vahelt. Vaatamata tavaliselt kõlavale helipildile väärib nimilugu väikest muusikalise arhitektuuri auhinda.
In English>

Markus & Kristian / Town Of Tomorrow - Hän Malli On / LXIX (Huge Bass 002) - 10/10

Aastast 2002 pärineva plaadi A-poolel on raske midagi valesti teha: maailmakuulus "The Model" Kraftwerkilt, nagu pundi enda poolt mängituna, ning laulupool soome keeles. Võib arvata, et see on pühaduseteotus, kuid siin on tegu elektroonilise muusika gigantide ja Soome elektrokoolkonna veidralt kõlava, kuid kõrgetasemelise kohtumisega. Laulusõnad kõlavad naljakalt ning Markus ja Kristian pole kõige suuremad laulumehed, kuid see on lahe.B-poolel on funky ja kare elektro, kus lauldakse seksiasendina tuntud numbrist. Etiketilt vaatab vastu Vormel-1 eksmaailmameister, kuid vaevalt tal siin muusikapoolega mingit pistmist on.
In English>

Tony Rohr + Dietrich Schoenemann - Stovepipe EP (Nachtstrom Schallplatten 017) - 8/10

Üks sügavtõsine ettevõtmine Rohrilt ja Schoenemannilt ning nende remiksivatelt sõpradelt. Tõeline novembrimuusika hetkedeks, mil oled tuppa peitu pugenud ning kuuled, kuidas tuuleiilid proovivad katuse pealt korkida. Ilmateade ei luba midagi paremat.
Originaal on roomav ja pulsseriv helidemüür, mis rajatud ühele kesksele bassikäigule. Järgneb Metalogicu tume ja mässiv remix, mis kohati meenutab Phuture The Next Generationi "Times Fade'i".
Pöördpoolel kõigepealt Allan Byallo remix, mis tõstab tempot ja pakub ebaoriginaalset dub techno kõlaga töötlust. Vaatamata moonutatud vokaalefektidele on see plaadi nõrgim lüli. Viimane, "Stovepipe (Perc Vs. Metalogic Remix)" trambib üle kõigest, mis ette jääb - kõmistab metalseid trumme ning pihustab acidit, hoides tempo mõnusalt mõõdukana. Reivilikuma tunde saavutamiseks proovi 45se kiirusega.
Esmakuulamisel tundub justkui tavaline kraam järjekordselt Saksa leibelilt. Aga on tore teada, et Schoenemann on end jälle mõnusalt sisse sättinud ning meisterdanud koos Rohriga korraliku asja. Soovitan.
In English>

DMX Krew - The March To The Stars (Strange Life 038) - 7/10

Ed DMX tegi 2002. aasta mais kunstiakadeemias tõeliselt leegitseva live-seti; koos Cylobiga, kes omakorda hullutas teiste palade kõrval inimesi oma tehno-elektro versiooniga vanast Šoti laevameeste laulust "What Shall We Do With A Drunken Sailor?"
Nüüd on DMX Krew jõudnud Legowelti leibelile Strange Life, kus pakub rohkem wave'i ja popi kui elektro hõnguga kraami. Kindlasti tassis ta jälle kokku suure kuhja vanatehnikat. Esimesed palad on selline rõõmus kergeltseeditav multikamuusika, kuhu lisatud disko ja funki elemente. "Lip Chime" ja "Tension" kalduvad abstraktsematele ja rahulikemale radadele, kosta on NASAle iseloomulikke häälitsusi. Palas "Happy Birthday" tähistatakse hoogsalt, kihutades kabrioga Marseille' juures Vahemere-äärsetel rannakaljudel (calanques). "MS10 Breathing" ja "Bel 189 Trax" on sellised voogavad sündikompositsioonid a la Toytronic. "Memory Theme" on mu lemmik, kus leida nakkavat meloodiat ning lopsakaid sündikäike. Oleks tugev võistleja Eurovision Instrumental Contestil, kui selline olemas oleks. Viimases palas "Hellfire" on kuulda Jean-Michel Jarre'i kooli. Tore ja lihtne plaat.
Järgnev tükk on varasemalt albumilt "Nu Romantix".
In English> 
Come To Me Edit by EDMX

Robert Hood - Alpha / Omega (End Times) (M-Plant M.PM6) - 7/10

Tore, et siin jälle keegi Detroidi kandist. Hood tegi 2009. aasta jõuliseima comebacki ning on endiselt hoos, valmistades ette uut albumit, millest ka käesolev 12-tolline aimu annab.
"Alpha" on funktsionaalne tehnolugu, kuid liiga tavaline ja liiga pikk. Ei annaks üle viie punkti kümnest.
Aga "Omega" on tõeline koll. Võtab kohe üles metalse kõlaga pöörded ning siis lastakse valla purevad bassikäigud. Jõuline elukas, mis meenutab Detroidi ja Berliini jämedakoelist 90ndate alguse klassikat ja imeb sind endasse nagu veepööris. Võimas ning paneb ootama lubatud sci-fi meeleolus kauamängivat. Siinsamas DJ-mix Hoodi paladega.
In English
EPM Podcast 6 - Robert Hood M-Plant Mix by epm-music

Lucy & Ercolino - Luke Slater/Dadub Remixes (Strobo. Artefacts 004) - 9/10

Ligi 20 aastat tehnovallas toimetanud Luke Slater on valmis saanud kirgliku remixiga loost "Gmork". Ilmselgelt naaseb ta siin oma juurtele, pakkudes tõhusat tantsukraami ning seega võin andestada talle kõrvalepõiked keskpärasele electro ja breaksi kallakuga loomingule ("Wireless", 1999). Slater on tagasi ning tulistab korraliku remixi, kus raevunud kaarnad kihutavad kriisates mahajäetud tehase ümber. Pala on niivõrd mitmetahuline, et kõlab nagu popurrii Slateri karjääri tipphetkedest, kuhu segatud ka uuemaid saunde.
Dadubi versioon "So The Nothing Grows Stronger'ist" on dubilik ning energiline, kandes parajat Kariibi mere hõngu ning rulludes moonutatud vokaalosal. Tegu pole ülepingutatud dub techno looga, kuid samas suudab see olla parajalt õhuline ning laseb hingata. Keskkohas ilmutavale paljulubavale breakile järgneb tehnoidsem lõik ning lõpupoole kostuvad kurjemad trummid. Pole sugugi paha ning mõlemad pooled töötavad kenasti tantsupõrandal.
In English>