Aasta plaadipood

Aeg kaob, rõõmud jäävad. Niisiis, tõmban aastale vaikselt kriipsu alla, alustuseks best of plaadipoodide arvestuses.

Statistika räägib selget keelt: Mecklenburg-Vorpommernis asuva Parchimi linnakese netipood Decks täiendas kõige rohkem minu plaadiriiulit. Kasutusmugavus, hea valik ning paindlik tellimisviis (plaate saab kuuks ajaks kõrvale panna) räägivad Decksi kasuks. Lisaks veel valmidus vähemminevate asjade, mille seas ka paremat kraami, hindu kärpida – overstocki osakond on päris mahukas. Mp3 nad ei müü, seega vana kooli hard copy pood.
Boomkati saatekulud olid ehmatavalt kõrged, kuid saak väga hea. Tegijad eelistavad kvaliteeti kvantiteedile ning oskavad jagada häid soovitusi. Muusikamaitse avardamiseks väga sobiv müügiasutus. Kiiduväärt valik mp3'sid.
Juno on koloss, kust leiab peaaegu kõike. Hinnapoliitika muutunud ebasõbralikumaks (üldsegi, miks on nõrga dollari ajal USA importplaatide hinnad Euroopas nii kõrged?), mida kompenseerib hiiglaslik valik. Isegi kõigi uudistoodetega tutvumine on lootusetult aeganõudev tegevus, rääkimata lao läbikammimisest. Tuleb teada, mida otsid.
Hinterzimmer Records pesitseb Šveitsis ning seal tellisin mõned kõhuvalu-CDd – muusikamaailma eksperimentaalsemalt poolelt.
Clone ja Hardwax ei vaja tutvustamist, kaks staažikat ja suundanäitavat poodi, kust leiab asju, mis mujal puuduvad.
Kodumaal tuleb tunnustada Rahva Raamatut, mille vinüülide sisseostu taga on näha profi kätt. Saadaval suhteliselt soodsate hindadega ja eri stiilides asju, mis pälvinud häid arvustusi ning kuulda ka klubides. Uus tulija on hea valikuga Biit, mida ise pole küll väisanud.