ASC - Phobos/Oort Cloud/Matter Of Time (Nonplus Records #006) - 5/10

ASC uue albumi hoolikalt kujundatud promoplaat. Avalugu "Phobos" ongi kõige parem - kokkupressitud mosaiik bassist ja dubist ning kannab endas teatud agressiivsust. Müstiline meeshääl tõotab, et something's gonna happen, saateks eksootiline hüüd ning helimasin marsib edasi endisaegade Mille Plateaux electro hopi ning bassieksperimentide stiilis.
"Oort Cloud" on hõljuv vahepala elektroonilise muusika vihmametsadest, paraku veidi lühike. Teisel poolel leiduv "Matter of Time" ajab asja täiesti vussi, kuna sobiks L. Di Capriot näitava filmi "The Beach" olematu jätkuosa heliribaks.Elektrišoki kõlaga helimoonutused ei paranda igavat, lounge'i tapeediks sobivat lugu. Paaniflöödi mängutulek on eriti kummastav. Kui "Phobos" välja arvata, siis üllatavalt keskpärane üllitis.
In English>
Phobos by ASC

Deadboy - Cash Antics Volume 1 (Well Rounded Records 004) - 7/10

Etiketilt vaatab vastu rüütamata, kuid härivalt veritsev naisepõu, mis lubaks justkui oodata b-filmide õuduselamusi. Tegelikult loeb "verest" välja Deadboy nime ning plaadi kolm träkki on täis R'n'B mõjudega UK garage'i. Tüdrukud räpivad vuhisevate bassikäikude, breakide ning tüsedate biitide peale.
A-poole "Way That I Luv U" kõlab kui hoogsalt sõnu loopiva karismaatilise naisdueti intensiivne jõuproov. Instrumentaalosa on kergekaaluline sündiakordidega arranžeering, veidi roosas soustis, mis meenutab 90ndate eurodance'i kõlapilti.
Teisel poolel kaunistavad jõulised ja riivatud piigahääled pala "Unofficial Girl", mis samavõrd maheda varjundi ning mõõdukate bassikäikudega kui A-poolel leiduv. "Long Way 2 Go" pakub veel ühte definitsiooni alamžanrile dubstep ballad. See loob jumeka tasakaalu hingelise ning tugeva naishääle, kollitava sub-bassi ning taevalike klahvikäikude vahel.
Suurvee taandumist dubstepi ning garage'i aladelt ei paista ning rõõm on tõdeda, et Deadboy on urbanistliku vokaaliosa lisamisega leidnud endale päästepaadi, pakkudes muusikat, mis nii hõlpsalt teiste hulka ei upu.
In English>

Various - Sandwell District - Sampler Single 2 (SDSMP2) - 8/10

Enron poleks kunagi hingusele läinud, juhul kui firma audiitorid olnuks sama täpsed kui Silent Servant - artist, kes on mõlema poole avalugude taga. Lineaarne ning kontrollitud tehno, mis püsib hüpnootiliste korduste lainel, kuid ei korralda aknaruute väristavaid kickdrumi rünnakuid. Vaikse teenri pakutu kuulub samasse liigasse Jeff Millsi osooniküllase SITS-seeriaga, kuid on liiga etteaimatav, et olla erakordne.
A1 tormab otse edasi nagu rakettauto Bonneville'i soolajärvel, ebainimlike hääleräbalate ja kareda sahinaga, kuid atmosfäärilisema väljajuhatusega. B1 jälgib samanäolist minimalistlikku mustrit ja ei ole liiga kaugel Ian Pooley' Silvershoweri-nimelistest üllitistest plaadifirmal Plus 8 (1996).
Juhul kui otsid sel plaadil vaheldust, siis Female'i panus on see, mida vajad. Downwardsi üks veduritest on katsetavamas meeleolus ning A-poole lõpetuseks pakub ta biidivaba kingapõrnitsemist. B2 on plaadi tipphetk oma tiirleva groove'iga, mis sätitud aeglaselt, kuid kindlalt puurivale biidile. Ah jaa, Regis on editi korras ka oma käed külge pannud. Korralik kraam.
In English>

Alex.O.Smith - Mid 90's (FXHE Records 432 A) - 8/10

Omar-S on pressinud piraka happelise jalajälje, kuid mitte liivale, kust tuul selle ära pühib. Vaja vaid jälile jõuda, mis mustriga kingad tal on. Suure Järvistu kallastelt on tulnud house- ja technomuusika suureteoseid ning Chicago on olnud acidi epitsenter. Kuid Alex.O.Smith jääb oma esimesel (parandage, kui eksin) kohtumisel maagilise 303-kastikesega truuks kodulinna Detroidi traditsioonidele. Selle kinnituseks kõigepealt B-poole "Mid 90's", kus kõik snare'id ja hi-hatid omal kohal ning pala meenutab UR-i triloogiat "Acid Rain" aastast 1993.
A-poolel on kaks ultrapeent lugu: esimene neist on võdistav vanakooli kraam, kus kõik acidi koostisosad omal kohal, lase aga minna. "Ultra Fine Two" algab minimalistlike plaksude ja möriseva bassikäiguga ning siis väändub fankiliku biidiga happepõrguks. Ülev helikopterireis, mis kumiseb pealuus veel pikalt.
See mõne tehnilise trikiga pressitud tükk vinüüli on asjalik täiendus iga happefänni kogusse. Keeruline on aastal 2010 selles žanris midagi uut pakkuda, kuid mullitavate helide sõbrad saavad hästi teenindatud.
In English>

Sepalcure - Love Pressure (Hotflush Recordings 025) - 8/10

Uus Hotflush ei ole mõeldud klaustrofoobilistesse dubstepi koobastesse, vaid kaunistab säriseva grilli ning mullitavate jookidega aiaüritusi. Päikesekreem tasub ligi võtta, kui kasutada Praveen Sharma ja Travis Stewarti kõrvetavat üllitist.
A-poole avav nimilugu on tundeküllane ja mahe pala, mis seob kiirendatud deep house'i elemente delikaatse bassiga ning kannab armastuse sõnumit. Järgneb siiruviirulisem "Down", minu lemmik, mis vibreerib lainetavatele akordidele istutatud mahlakal vokaalijupil deep in the underground.
"Every Day Of My Life" avab B-poole: sub-bassi toel roomav aeglane funk. Lõpetuseks "The Warning", mis on tagasihoidlikumas tempos house'i moodi pala vokaalsämpliga this is the warning.
Kokkuvõttes värvikas EP, mis mõne nurga alt meenutab Goldie 1994. aasta "Inner City Life'i". "Love Pressure'il" on selge plaan, mida järgitakse kõikides lugudes, samas kui mõned loomingulised variatsioonid oleks teinud asja veel paremaks.
In English>
Sepalcure - Love Pressure näiteid

Pulshar - Sacrifice Of Love / Mantistyle Remixed (Phonobox 007) - 5/10

Pean tunnistama, et lopsakas naisanatoomia köitis kõigepealt. Küsimus on, kas muusika on sama ligitõmbav.
Paljude minimal house'i paladega tuntust kogunud hispaanlane Pablo Bolivar koos Aphro Sainziga moodustavad Pulshari. "Sacrifice of Love'i" originaalversioon on pehmel sohval lebotamise lauluke kergete dub techno värinatega. A-poole järgmine, "Mantistyle" (Deep's Edayar Remix), on üsna samasugune ning meenutab Sub Staticu ja teiste Saksa leibelite mõne aasta taguseid üllitisi. Kui mitte öelda, et see on Tikimani odav koopia.
Pöördpoolel väänab ja pigistab Even Tuell  "Sacrifice of Love'i" rohmakamate bassidega kõledamaks, korduva vokaalsämpliga palaks. Sistema remiks "Mantistyle'ist" on aus ja natuke dramaatiline poplaul, mis ei tee nägu, et proovitakse mingit moodsat crossoverit. Sellega päädib ka natuke asisem B-pool.
Ümbrisel on kasutatud William Adolphe Bougureau' teost "Nymphs and Satyr" (1873), mis üks kiiduväärt tegu.
In English>

Egyptrixx - The Only Way Up EP (Night Slugs 002) - 6/10

Night Slugs käivitus kenasti ning ka see väljalase kõnnib maheda UK garage'i ning house'i rajal. Egyptrixxilt sõbralik üllitis, mis sobib saatjaks Londoni metrooreisidel väljapool tipptunde.
A-poole "The Only Way Up" on varustatud snare'i ja jämeda bassiga, mille saateks vinguvad sündid. "Everybody Bleeding" järgib suuresti samu skeeme, vaid jõuline naisvokaal lisab suuremat särtsu.
Teise poole remiksid jäävad kõrva: Ikonika töötlus teemal "The Only Way Up" rullub deep house'i meeleolus ning pastelsetel akordidel. Meelde jääb ka Kingdomi remiks A-poole teisest palast, mis uues töötluses on tunduvalt karedam kui algvariant. Vokaal on nuditud ning samas on tunda isegi käed-püsti eufoorilist tunnet, kui nii võib öelda.Vaatamata sellele, et midagi ootamatut see plaat ei sisalda, on Egyptrixx sättinud end kenasti UK praeguse skene pardale.
The Only Way Up - EGYPTRIXX
In English>

R e t r o: Regis - Gymnastics (Downwards DNLP2)

Kuna Birminghami sõjaratsud Regis, Surgeon ja Female kappavad jälle ringi, siis on paras hetk väikseks tagasivaateks. Regis andis 1996. aastal välja LP "Gymnastics", mis on ideaalne vahend rasvumisega võitlemiseks. Pingul ja paukuvad palad baseeruvad igaüks metalsel loopil ja kõlbavad hästi intensiivseteks kehalisteks harjutusteks, hävitades kindlalt üleliigsed kalorid. Ei raiska rohkem sõnu sellele minimalistliku rasketehno definitsioonile, kuid lisan kokkupressitud helinäite plaadi seitsmest loost.
In English>