DJ Jus-Ed vs. DJ Qu - Real House Music... (Underground Quality 027) - 8/10

Plaadi pealkiri väga innovaatiline ei ole, sama kehtib ka leibeli nime - Underground Quality - osas. Aga meie ees on nelja rajaga EP täis rütmikat deep house'i.
Qu on meisterdanud A-poole ning teeb avangu tehnolikult kajava palaga "Runwitit". See on tasapisi hoogu koguv minimalistlik trummilugu ning meenutab hiljuti vaadeldud Traversable Wormhole'i remiksi To Rococo Roti palast "Forwardness". Järgneb "All Across The Floor", perfektne kangas, mis ei vaja mingit triikimist ning kus lahedaid vokaalipisteid täiendavad hoogsad klahvikäigud ja pasunad. Midagi deep house'i paremast otsast ning A2 ongi EP kindel võitja oma jõu ja elegantsiga.

B-poolel kaks lugu Jus Edilt. Esimene neist, "Retrace Your Life" pakub toredaid sünditrumme ning hästivalitud akorde, millele lisaks kosmoselaevast tekkiv sahin. "Jusnotic" on plaadi kõige intensiivsem jupp, kus kuulda Plastikmani meenutavat helikopteri-bassikäiku ja laksavaid saunde, mis iseloomulikud FXHEi plaatidele. Ossa p...

Ei saa öelda, et see pole tõeline house-muusika. Kena muusikaline jutuvestmine deep house'i mõjudega Detroidist ja New Yorgist - seda leibelilt, mis sündinud Connecticutis. Jah, väga underground  see ei ole, aga quality osas võib nõusse jääda. Siiski, pole kindel kas vajan plaati kahes eksemplaris, nagu väidab soovitus etiketil.

In English>

Various - Kila Kola: Various Shades of Estonian Electronica (Umblu) - 7/10

Umblu uusim kogumik reastab juba paar aastakümmet pulbitsenud Eesti elektroonilise skeene tänaseid talente, kelle seas mitmeid vanu tuttavaid. Ümbrisel olevad lambad ei tähenda, et üllitis on sisult KLFi legendaarse "Chill Out'i" moodi; siin on ikka teised ning põhiliselt klubilised palad.
Alguses on unelevad ning lausa melanhoolsed helid: "Lovecool (LDB Rmx)" esitajalt Uncandy on hapra naisvokaali ning õhuliste süntidega ning Bisweedi "The Underwater Trip" on hõljuv kompositsioon rahulike keeltega. S.I.N. ja "Little Rene" mängib breakbeatiga. Järgnev, Prospecta "The Creation of the World" on nagu New Age'i kastis oma laundžiliku meeleolu ja eksootiliste häältega ning jääb kuidagi lahjaks.
Kali Briis ja "Beibe Beibe" keerab tempo üles ning pakub pöördes diskot mahedate bassidega, moondudes poole pealt hoopis teiseks, vokaalsämplitega house-palaks - ega ometi masterdamise käigus kaks asja kokku läinud?
Järgmisena kaks moodsamat lugu, kogumiku paremast otsast: "All Night Long" on grime'i näoga pala Raadžilt, mis pressib tõhusa energiaga edasi ning välgutab sub-bassi - meenutab kohati küll Rekidsi asju. Bakey Ustl ja "I Call You Fat" on linnahõnguline ja raske bassidel sõitev kraam.

Andrevski, Tallinna klubikangelane juba aastaid, näitab produtsendioskusi palas "Tarzan Call'", lennates huilgamisega ühelt bambuseoksalt teisele, saateks backspinid, analoogklahvid ja Detroidi hõnguga, mõõdukad biidid. L-OW' "What Would We Do" on mahe bassipõhine pala tantsivate ja laulvate inimeste rõõmsast seltskonnast.

Espirit & STM on tulnud välja ilusa ja parajas tempos electronica teosega, mis on kogumiku parimate seas. "Franctic Fruit" teeb keskel läbi armsa house'iliku meelemuutuse, kuid naaseb pala lõpupoole algsete rütmimustrite juurde.
Kreck laseb pala "Mictlantecuhtli" alguses kosta vilepillil, kuid järgneb metalne downtempo ringkäik sub-bassi seltsis. Qba ja "Sea Grip (Ajukaja edit)" on liipav ja piiksuv marsimuusika, samas kuiv ja loksuv, mis tiirleb ühe keskse groove'i ümber ja mille põhi meenutab veidi Speedy J "Pulloveri".
Seejärel Djerro ja "Keelatud sõprus" - võib öelda, et nüüd hoopis midagi muud. Erkki Tero pakub kihvti ja moonutatud eestikeelset, mehe-naise ebasobivast sõprusest vestvat vokaalosa, mille ujutab üle närviline ja käratsev disco funk - liiga-liiga lühike lugu, paraku!

Umblu Recordsi boss Raul Saaremets esineb seekord Ajukaja nime all ning "Jamaicawerk" on analooghõnguga Tallinna house, sündilainete ja kariibilike hõigatustega, nagu pealkirjast võib oodata.

Ja last but not least: "Lost is Speiss" ja Vaiko Eplik, kes küll flirdib  natuke elektroonikaga, saadab kuulajaile kosmoseroki tervitusi, pakkudes plaadi ühe kõrghetke.

Hea ja tasakaalus kogumik klubisse mõeldud paladega, mis tihti järgivad hiljutisi helitrende ja võiksid pakkuda rohkem uut - kuid nii mõnigi lugu on väärt meenutamist.

Helid>
In English>

To Rococo Rot - Forwardness Fridays EP (Domino 356T) - 8/10

Pole see miski muu kui üks eelarvamus, et juba aastaid tegutsenud To Rococo Rot teeb kammerlikku muusikat, mis sobib kunstinäitustele. Käesolev on nimetatud grupi esimene väljalase, mis mulle kätte on sattunud. Tuleb öelda, et isiklikku riiulisse tõi selle tähelepanek, et lisaks originaalile on sellel kaks töötlust.
A-poolel on "Friday" ja sellest West Green Rd Remix, autoriks dubstepi insaider ning Skull Disco kaasasutaja Shackleton. Pala hõljub kenasti kuumaastiku kohal ning lisab basse muidu üsna õhulisse meeleollu. Justkui ilmajaam, kus peened mõõdikud vestavad meile, millised päevad meid ootavad, kuid siis on kuulda kaugemalt kõuemüra ja keegi käratseb koridorides, enne kui ilmuvad uued helidekihid. Lugu on väga küps ja lausa teaduslik.
B-poolel "Forwardness", mida remiksinud Traversable Wormhole ehk NYC tehnoveteran Adam X, kes teinud sellest roomava, kuid käravama pala. Nuppe keeratakse kõvasti ning loobitakse efekte - muusika tantsimiseks külmas öös, lõõmava lõkke ümber.

B-poole lõpetuseks "Forwardness" To Rococo Roti enda esituses. Kuulda on moodsat elektroonikat, mida täiendavad akustilised helid, kitarrid ja kellad. See on palju rohkem indie kui ülejäänud kaks ja arvatavasti istub ToRRi fännidele.

Pole kõige lihtsam väljaanne, mida tuleb kuulata hoolega, et kõiki helikilde ja keerulisemaid rütmikäike üles leida. Siiski on selles pinget ning seetõttu igati soovitatav.

In English>

Kompleksi - [I Aint No] Lovechild / Moscow Nineteen Eighty (Lal Lal Lal 19) - 8/10

Selge see, et laulja polnud kõige säravam kooripoiss. Eriti palas "Lovechild" on tal viisipidamisega tõsiseid raskusi - aga see võib samahästi olla kaval maskeering, et käesolev seitsmetolline mõjuks võimalikult veidralt. Nimelt lauluosa eest hoolitseb Soome elektroonilise muusika skene taganttõukaja Erkki Rautio ehk pHinn, kes on ka
PhinnWEB-nimelise saidi looja ning Kompleksit nimetatakse selle "majaorkestriks". "Lovechild" on nagu varahommikune karaoke peale ägedat ööd baaris, kuhu on jäänud kõige kangemad, kuid mitte tingimata kõige ilusamad. "Moscow Nineteen Eighty" on puhevil ja lahedalt rulliv elektrolugu neile, kes mäletavad esimesi idablokis peetud olümpiamänge ja sõbralikku karu nimega Миша. Vokaal ja sõnad on sama napakad, nagu teisel poolel, aga Soome huumorist tuleb lihtsalt aru saada.
In English>

Cub - C U 1 (CUB 01) - 7/10

Sügavalt tume tükk, mis hakib meeli nagu giljotiiniga. See on 2010. aasta hardcore techno definitsioon: rütmikiirus ei tapa, kuid meeleolu on äärmiselt tume ja rõhuv. A-poole "C U 1"on otsekoheste metalsete biitide ja ebainimlike helidega spartalik teekond. Masinate kriisked ja kraapimised on ümbritsetud kajadest ja suminast tiine läbistamatu uduga, mis on kõikjal.
Teisel poolel on UST (pakun, et Ugandan Speed Trials) remix, mis ei ole põrmugi rohkem seeditav ning päikesevalgust ligi ei lase. Ekstrana on siin õõnsamaid trumme. Siiski, mõlemad pooled on üsna ühes rütmimõõdus ja sarnased. Natuke rohkem variatsioone poleks käesolevale tontlikule üllitisele halba teinud.
Sobib hästi samasse punti Ancient Methodsi ning uuemate riliisidega Downwardsilt. Tõeline masinate mäss, mis nähtavasti algatatud Saksamaal. Kes teab, äkki on see Jay Ahern, kes võtnud tõsiselt ette kõuetehno.
In English>

Low Limit vs Lando Kal - The Golden Handshake EP (Numbers 1) - 8/10

Lasermõõkadega varustatud sellide heitlus, kummagi päralt üks pool. Low Limit armastab rämedamat elektro ja dubstepi segu, trikitades rütmi ja eri löökriistadega. Kõik kolm pala pulbitsevad nagu Tuhala nõiakaev, vana kooli fännid ümberringi nõusolevalt noogutamas. "Where You Been 7.0" on tõsine energiapomm, mille kokkumeisterdamisel pole ära põlatud keemilisi biite ning tõsist getohõngu. Natuke nagu Modeselektor ja Puppetmastaz omavahel jämmimas.
Lando Kal on leebem, uskudes house'i ja murtud biitide maagilisse koosmõjusse, seda eriti esimes palas. Järgnev, "Exotic Jesus" võiks olla dubstep symphony defineerija. Lõpus kukutab tempot "Fuzzy Ankles", mis on salapärane ballaad masinate esituses. Kui eksperimendi mõttes kuulad seda 45se kiirusega, siis on muidugi hoopis teine lugu .
Kokkuvõttes natuke heitlik ja kohati ülepaisutatud uue leibeli esimene väljaanne, mille kujundamisega on keskmisest rohkem vaeva nähtud. Vanade võtete kombineerimisega toob see siiski uusi tuuli.
In English>

Ed Solo / JFB - Age Of Dub / Resident Evil (Sludge 001) - 7/10

Bruno Sanchioni ja Giuseppe Chierchia laotasid 90ndate alguses maailma tantsupõrandatele lummava trance-hümni, mis kandis pealkirja "Age of Love", samanimeliselt artistilt. Selle eri singliversioonide maht võistleb juba biitlite mõnede paladega.
Mälestused ärkavad ellu Sludge-nimelise leibeli debüütplaadil, mille A-poolel on "Age of Love'i" bassiversioon. Eddie Bickley võtab endale "Age of Dubi" autorluse au, ilma et viitaks kahele itaallasele. Isegi vaiguste kõrvadega tegelane saab aga aru, et tegu on klassiku remixiga, mitte isegi tõsise sämplimisega. Aga pala on nauditav - vanal põhjal pulbitseb kõmisevaid basse tonnide kaupa ja vintage-meloodia kannab kaugele.
B-poolel jätkub bassimootori podin. "Resident Evil" on küll rohkem dubstepilikus võtmes ning retro hip-hopi sämplitega. Jõudu on kõvasti ja paneb tallad läikima.
Puht subjektiivselt: B-poolele sobinuks võrdluseks ning vanade aegade auks "Age of Love'i" originaal, see andnuks põhjust paar pügalat kõrgemateks punktideks.
In English>