Alguses on unelevad ning lausa melanhoolsed helid: "Lovecool (LDB Rmx)" esitajalt Uncandy on hapra naisvokaali ning õhuliste süntidega ning Bisweedi "The Underwater Trip" on hõljuv kompositsioon rahulike keeltega. S.I.N. ja "Little Rene" mängib breakbeatiga. Järgnev, Prospecta "The Creation of the World" on nagu New Age'i kastis oma laundžiliku meeleolu ja eksootiliste häältega ning jääb kuidagi lahjaks.
Kali Briis ja "Beibe Beibe" keerab tempo üles ning pakub pöördes diskot mahedate bassidega, moondudes poole pealt hoopis teiseks, vokaalsämplitega house-palaks - ega ometi masterdamise käigus kaks asja kokku läinud?
Järgmisena kaks moodsamat lugu, kogumiku paremast otsast: "All Night Long" on grime'i näoga pala Raadžilt, mis pressib tõhusa energiaga edasi ning välgutab sub-bassi - meenutab kohati küll Rekidsi asju. Bakey Ustl ja "I Call You Fat" on linnahõnguline ja raske bassidel sõitev kraam.
Andrevski, Tallinna klubikangelane juba aastaid, näitab produtsendioskusi palas "Tarzan Call'", lennates huilgamisega ühelt bambuseoksalt teisele, saateks backspinid, analoogklahvid ja Detroidi hõnguga, mõõdukad biidid. L-OW' "What Would We Do" on mahe bassipõhine pala tantsivate ja laulvate inimeste rõõmsast seltskonnast.
Espirit & STM on tulnud välja ilusa ja parajas tempos electronica teosega, mis on kogumiku parimate seas. "Franctic Fruit" teeb keskel läbi armsa house'iliku meelemuutuse, kuid naaseb pala lõpupoole algsete rütmimustrite juurde.
Kreck laseb pala "Mictlantecuhtli" alguses kosta vilepillil, kuid järgneb metalne downtempo ringkäik sub-bassi seltsis. Qba ja "Sea Grip (Ajukaja edit)" on liipav ja piiksuv marsimuusika, samas kuiv ja loksuv, mis tiirleb ühe keskse groove'i ümber ja mille põhi meenutab veidi Speedy J "Pulloveri".
Seejärel Djerro ja "Keelatud sõprus" - võib öelda, et nüüd hoopis midagi muud. Erkki Tero pakub kihvti ja moonutatud eestikeelset, mehe-naise ebasobivast sõprusest vestvat vokaalosa, mille ujutab üle närviline ja käratsev disco funk - liiga-liiga lühike lugu, paraku!
Kreck laseb pala "Mictlantecuhtli" alguses kosta vilepillil, kuid järgneb metalne downtempo ringkäik sub-bassi seltsis. Qba ja "Sea Grip (Ajukaja edit)" on liipav ja piiksuv marsimuusika, samas kuiv ja loksuv, mis tiirleb ühe keskse groove'i ümber ja mille põhi meenutab veidi Speedy J "Pulloveri".
Seejärel Djerro ja "Keelatud sõprus" - võib öelda, et nüüd hoopis midagi muud. Erkki Tero pakub kihvti ja moonutatud eestikeelset, mehe-naise ebasobivast sõprusest vestvat vokaalosa, mille ujutab üle närviline ja käratsev disco funk - liiga-liiga lühike lugu, paraku!
Umblu Recordsi boss Raul Saaremets esineb seekord Ajukaja nime all ning "Jamaicawerk" on analooghõnguga Tallinna house, sündilainete ja kariibilike hõigatustega, nagu pealkirjast võib oodata.
Ja last but not least: "Lost is Speiss" ja Vaiko Eplik, kes küll flirdib natuke elektroonikaga, saadab kuulajaile kosmoseroki tervitusi, pakkudes plaadi ühe kõrghetke.
Hea ja tasakaalus kogumik klubisse mõeldud paladega, mis tihti järgivad hiljutisi helitrende ja võiksid pakkuda rohkem uut - kuid nii mõnigi lugu on väärt meenutamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar