Hea sünnipäevakingitus nooruslikule 52-aastasele daamile, kes kindlasti mäletab disko kuldseid aastaid ja armastab popmuusikat. Jah, skandinaavlased on hakkama saanud armsa plaadiga, mis täis diskokäike, kidrariffe ning mesiseid vokaale. Pean tunnistama, et kahtlesin enne ostu, kas see pole liiga popilik ja tavaline. Ning tõepoolest, avalugu "Young Again" sobiks hästi raadiojaamade pärastlõunaprogrammi Dublinist Minskini; sama võib öelda "Alcatrazi" kohta. Siis tuleb teisest mastist "Dasko Vanitas": instrumentaal, mis paneb säravad diskokerad keerlema ning pakub heas mõõdus biitide taustal täidlast bassi. Palas "Animals" sätivad nügivale bassile oma vokaalosa hajameelsed tüdrukud ning A-poole lõpetuseks "Great Kills", mis on aeglane ning isegi melanhoolne meditatsioon pillidega.
Bjørke on pea kõikide lugude autor, kuid laulab vaid B-poole esimeses palas "Fido & the Friendly Ghost". B-poolelt jääb siiski esimesena kõrva "Melmac": üllatavalt erinev ja isegi mõnevõrra agressiivne mootorimuusika kübekese neotrance'iga. "Heaven" on Rolling Stonesi cover ning toob uuesti mängu meloodia ja sireenide lõõritamise. "Efficient Machine" ei suuda otsustada, mis rütmis edasi liikuda ja pendeldab aeglasema ja kiirema vahel. Lõpetuseks "Fasano", mis liigub eksperimentaalsematel radadel.
Plaat on nagu seltskonnaüritus, tuues kokku arvukalt lauljaid ja muusikuid. Suveks sobiv kraam, mis istub mitte ainuüksi daamile (52), vaid ka cosmicu ja house'i sõpradele.
In English>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar