Marcellus Malik Pittman on üks Detroidi uuema süvahouse'i suurtest, kõrvuti Dixoni, Wilhite'i ja Parrish'iga, teate küll. A-poolt täitev avalugu on sobiva pealkirjaga, sest mida edasi, seda tüütum ja valusam see tundub. Karussellina käiav monotoonne groove, mis järgib eelpoolnimetatud koolkonna esteetikat, kuid on jõuetu, nii et ei pane kulmugi liigutama. Pöördel kõigepealt "Sync", mis palju teravam - metalsele biidile rajatud, aga samas laisavõitu harjutus, mis jääbki kummitama. Lõpetab "Illa 5 Ela", mis nii mahe-mahe jazzhouse ning ootab aegu, mil kannatab jälle veiniklaasiga terrassil istuda. Teine poolaeg päästab mängu.
In English>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar