Ajakirja Groove kioskiversiooniga käib kaasas CD, mis tutvustab kaanepoiste ja -tüdrukute värskemaid plaate. Tänavuses sügisnumbris esindatud leibelid on enamjaolt vanad tuttavad: Kompakt, Border Community, Dial, Ovum jne. Ajalukku minevaid palasid siin ei ole, kuid mõned leiud on päris huvitavad - muusika kõrval, mida oleme juba tuhandeid kordi kuulnud.
Algus on kuraasikas: Kölni
big band Cologne Tape on esindatud suurepärase singli "
Render" avalooga. Hea tükk ka Prantsuse leibelilt Circus Company -
dOPilt
funky, okestrilikult kõlava pala helipilt meenutab Noze'i kunagist debüüti sama märgi all ja androgüünne vokaalpartii on justkui segu Seth Troxlerist ja Nina Simone'ist.
Ägeda
technominevikuga Oliver Ho toob
Raudive'i nime all loo, mis algab nagu lõõgastushetkedeks sobiv sulgkerge trummiosaga pehmelt gruuviv
minimal-lugu, kuid siis ilmutab end intensiivsem rütmiosa koos kerge klaveriga.
John Robertsi kriuksuv "Porcelain" esindab
minimali artistide järgmist lainet vahelduva rütmi ning loomingulise helikäsitlusega.
Gonzales klimberdab klaverit ja kõdistab sünti Pariisi baroksete fassaadide taha peitunud burleskide vaimus, pakkudes plaadi lõpetuseks toreda ülllatuse.
Ülejäänu on ja ei ole ka:
Superpitcher ei pääse (endiselt) välja elektrohõngulisest
pop house'ist,
CPU esitab vokooderi embuses
dubstepi ja
Luke Abbott teeb
indie vaimus arvutimuusikat.
Shedi "No Way" külvab kamaluga akorde, kuid tema laialt kiidetud uus album ei veena.
Ülejäänu eest hoolitsevad Rekidsi artist
Mr G, saates sõnumit
darkness is calling me, siis veel
Shlomi Aber, ukrainlane
Vakula ja
Tensnake - kõik rohkem-vähem
house'i vaimus. Valgete tenniste ja triigitud T-särgi fraktsiooni esindab
Bon Homme Taanist - Laid Backi meenutava vokaaliosa ning kummardusega Ray Banile.
Real Playeri rahvas saab helijuppe kuulata
siit.
In English>